Belobrovtsev valimisõiguse piiramisest: selline algatus on demokraatlikus õigusriigis täielik metsikus

Vadim Belobrovtsev Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev kritiseerib valimisõiguse piiramise plaani – tema sõnul on sel julgeoleku optimeerimise asemel hoopis teine eesmärk.

«Ausalt öeldes poleks ma kunagi uskunud, et minu kodumaal Eestis jõutakse sinnamaani, et inimesi hakatakse valimisõigusest ilma jätma ainult seetõttu, et neil on «vale» pass. Inimesi, kellest paljud on siin sündinud ja terve elu elanud, kes on riigile lojaalsed, töötavad siin, kasvatavad lapsi ja lapselapsi, maksavad makse ja hoolivad Eestist. Selline algatus on demokraatlikus õigusriigis täielik metsikus. Katse muuta selleks riigi tähtsaimat dokumenti on aga metsikus kuubis,» kirjutab Vadim​ Belobrovtsev Kesknädalas.

Riigikogulane jätkab: «Milles need inimesed siis süüdi on, mida nad on valesti teinud, et neid tahetakse valimisõigusest ilma jätta? Tegelikult – mitte kui midagi. Lihtsalt 33 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist on mõned poliitikud äkki otsustanud, et need inimesed kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule.»

Selline algatus on demokraatlikus õigusriigis täielik metsikus. Katse muuta selleks riigi tähtsaimat dokumenti on aga metsikus kuubis.

Belobrovtsev viitab oma kirjutises Arnold Sinisalule, Ülle Madisele kui ka Liia Hännile. «Tõsi küll, endine kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu kinnitas hiljuti, et selline põhiseaduse muutmine ei avalda julgeolekule erilist mõju, vaid pigem tekitab uusi probleeme.»

Ta lisas: «Riigikogu peab püsielanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmist loogiliselt põhjendama, sest julgeolekuga siin seost ei ole,» on märkinud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes ei näe nende inimeste valimisõiguses ohtu,» kirjutas keskerakondlane. 

Belobrovtsev tsiteeris ka Põhiseadusliku Assamblee liiget kui ka põhiseaduse üht autorit Liia Hännit. «Praegu on tekkinud olukord, kus need sammud, mida riigikogu on valmis astuma, võivad Eesti ühiskonda nõrgestada, kasvatada selles ärevust, inimeste radikaliseerumist.» 

Hääleõiguse äravõtmine suurendab ohtu Eestile

Belobrovtsev hoiatas, et see, mida on aastaid ehitatud, püüdes jõuda üksteise mõistmiseni ka venekeelse elanikkonnaga, satub ju löögi alla.

«Ma muidugi mõistan inimeste emotsioone, aga see, kuidas ohtu Eestile vähendada, on hoopis teine teema. Seda ei saa teha emotsioonide najal, et võtame kõigilt mittekodanikelt hääleõiguse ära ja ongi oht kadunud. See tuletab vägisi meelde stalinlikku põhimõtet: kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Ma arvan, et niiviisi me ise hoopis suurendame ohtu Eestile,» arutles poliitik. 

Võtame kõigilt mittekodanikelt hääleõiguse ära ja ongi oht kadunud. See tuletab vägisi meelde stalinlikku põhimõtet: kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Arvan, et niiviisi me ise hoopis suurendame ohtu Eestile.

Kirjutises viitas ta ka siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) paar nädalat tagasi öeldule, et selline samm pigem halvendab Eesti julgeolekuolukorda ja et sotsiaaldemokraadid seda ideed ei toeta.

«Kuid päris kiiresti, nagu nende puhul sageli juhtub, muutsid sotsiaaldemokraadid oma meelt, ja nüüd on nad üheks valimisõiguse piirangu algatajaks,» tähendas Belobrovtsev.

Mis on sammu tegelik põhjus?

Keskerakondlane jätkas ja rõhutas, et kui aga ei ole tegemist julgeolekuohuga, siis valimisõiguse piiramise tegelik põhjus on see, et Venemaa ja Valgevene kodanikud ning halli passi omanikud pigem ei hääleta praegu võimul olevate parteide poolt.

«Ja parempoolsed parteid aastakümneid «ei märganud» venekeelset elanikkonda ning ainsaks poliitiliseks jõuks, kes on käitunud teisiti, on olnud Keskerakond. Seetõttu on selle valijarühma hääled peamiselt läinud meie parteile. Nüüd otsustasid parempoolsed eemaldada valimistelt korraga kümneid tuhandeid inimesi, püüdes sel viisil Keskerakonna tulemusi halvendada ja enda omasid parandada,» kirjutas Belobrovtsev. Ta lisas: «Jõhker, kuid tõhus.»

Lõpetuseks tõdes Belobrovtsev: «Sellist seaduseelnõu ei tohiks riigikogu päevakorras üldse olla. Ja Keskerakond teeb kõik endast oleneva, et see algatus teoks ei saaks.»

Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud.

Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega.

Praegu saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu arutab põhiseadust muutvat eelnõu kolmel lugemisel. Esimese lugemise läbis eelnõu 20. novembril ning sellele saab muudatusettepanekuid esitada 20. jaanuarini. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 19. oktoobril.