Harri Kingo kursusevend Roman Pipkost: olime ehtsad vaenlased nõukogude võimule

Harri Kingo Foto: Ekraanitõmmis videost

USA presidendina alustav Trump soovib Eesti uue suursaadikuna näha Eestis sündinud Roman Pipkot. «Ei, noh, elu üllatab! Ikka tänase päeva pommuudis minu pisikeses maailmas,» tähendas kunagine telenägu, Õnnepalee tseremooniameister ja kirjanik Harri Kingo. 

Kingo kirjutas sotsiaalmeedias, kuidas Roman Pipko, tulevane USA suursaadik Eesti Vabariigis, oli omal ajal tema kursusevend Tartu Ülikoolis (TRÜ).

«Ta oli üks neist, kes kuulus siis meie lähemate sõprade, usaldusväärsete kursusekaaslaste ringi. Sest oli selge – juudipoiss pole see, kelle KGB ära saaks värvata. Oleks Pipko olnud koputaja, ükski meie väikesest sõpruskonnast poleks kunagi ülikooli lõpetanud. Meie arusaamad ja jutud olid sellised. Meie elutee oleks meid pigem ära kaugele külmale maale viinud,» arutas Kingo. 

Tema sõnul olid nad ikka ehtsad vaenlased nõukogude võimule, kuigi tegudeni ei jõudnud.

«Ega plaaninudki jõuda. Meil oli aru peas. Me polnud fanatid, nagu seda oli kursavend Hallaste (Illar Hallaste – vaimulik, poliitik, jurist ja ettevõtja – toim), kes ka ülikoolist oma aktiivsuse pärast välja visati ja kes lõpetas TRÜ hiljem. Nii oli – olime Romaniga ülikooli ajal suured sõbrad ja täiesti avameelsed selles suhtes, mida me arvasime nõukogude võimust ja kogu tollasest jamast,» arutles Kingo.

Ta jätkas: «Miks ma tegin vihje KGB-le, võib mõni küsida. Oli üks juhtum juba ülikooli esimesel kursusel, kui KGB sekkus meie kursuse tegemistesse. Ühel kursuse saunapeol, kui õlu ja kangemad joogid juba mõjusid, laulsid õige mitmed meie seast ühiselt laulu «Me metsavennad oleme ...» Pärast pidu kutsuti suur osa neist, kes laulsid, Tartu KGB peamajja Vanemuise tänaval.»

Kingo tunnistas, et lähimate sõpradega mõeldi, kes kursuselt võis olla koputaja, kes episoodi KGB-le üles andis.

«Aga me ei osanud seda välja mõelda. Olid oletused, kuid ei ühtegi selget viidet. Et aga kursusel oli koputajaid ja ilmselt mitu, selge see. Ikkagi õigusteaduskond.» Kingo meenutas, et nad hakkasid mõtlema teistpidi, teise loogika alusel: «​Võtsime lähedasteks sõpradeks vaid neid, kes kindlasti polnud koputajad.»

«Pipko, rahvuselt juut, meie meelest kohe kindlasti polnud. Teda vist sellel kursapeol ei olnudki, ta ei saanud seega olla ka koputaja. Mina ja mu teine hea sõber olime selle laulu laulmise ajal saunas laval ja me saime sellest laulmisest alles hiljem teada, kui kursavendi KGBsse hakati kutsuma. Teise sõbraga võisime teineteist seega usaldada sada protsenti – kumbki meist ei saanud olla koputaja,» arutas ta.

Kingo sõnul oli Pipko igati tark ja nutikas poiss. «Ülikooli ja meie kursusele saades rääkis ta peamiselt vaid vene keelt. Kuid väga lühikese ajaga omandas ka eesti keele ja oli selles igati hea.»

Sõbra kohta sõnas ta, et Pipko hariduse valik polnud juhus – nii isa kui ka ema olid Tallinnas tunnustatud advokaadid.

«Meenub, et olime tema isaga hiljem isegi ühes kohtuprotsessis vastamisi. Isa kaotas küll selle protsessi. Aga läbi Romani, kes oli selleks ajaks juba ammu emigreerunud, saime me isaga siis igati hästi läbi. Ühele ju poeg, teisele kursavend. Juriidilised erinevad pooled meie juriidilistes vaidlemistes kohtus meie isiklikke suhted ei puudutanud,» edastas Kingo. 

Ta kirjutas, et elukommetelt oli Roman Pipko igati korralik. «Polnud miski peoloom. Oli ka neid meie kursusel. Meie sõprus Romaniga kestis senikaua, kuni ta kusagil ülikooli keskel emigreerus NSV Liidust koos emaga alguses vist Itaaliasse, sealt juba edasi USAsse,» meenutas Kingo. 

Oleks minu teha, ma kutsuks Romani õllekasse ja me istuks, nagu istusime vanasti ...

Kunagine sõber nentis, et semu hilisemast elukäigust teab ta kahjuks vähe.

«Mul pole pärast ülikooli aastaid temaga kontakti olnud, aga tunnistan – oleks põnev temaga kord maha istuda ja neid vanu häid ühiseid aegu Tartus meenutada. Kuna ta on aga nüüd USA suursaadik, siis ma pole kindel, et ta on üldse kuidagi kättesaadav. Ja ma ei tea ka, milline on tema isiklik maailm tema peas,» kirjutas ta.

Kingo sõnutsi oli neil kirju kursus – seal õppisid lisaks Illar Hallastele poliitik Valdo Randpere (RE), kursusevanem oli kasiinosõltlasest riigi suurriisuja Avo Viilol.

«Nüüd siis ka Roman, noorusaja suur sõber, on tagasi Eestis! Oleks minu teha, ma kutsuks Romani õllekasse ja me istuks, nagu istusime vanasti ... Aga ma ise ei joo ja Romani staatus ilmselt seda lõbu talle ka ei luba. Jääb ära,» kirjutas Kingo.