/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/10/15381885t1hae3e.jpg)
Kuku raadio saates «Keskpäevatund» osalenud Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar arutasid laupäeval varilaevandust puudutades ka teemat, kuidas tagada julgeolek.
KESKPÄEVATUND ⟩ Priit Hõbemägi: Arnold Rüütli teaduslik-ajalooline biograafia ilmub 10 aasta pärast (4)
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi tähendas, et 2025 on noor ja võimatu on öelda, milline on aasta nägu, aga teatud märgid on olemas.
Möödunud aasta lõpus pidas Soome lahel Soome piirivalve kinni Cooki saartel registreeritud Vene varilaevastiku laeva Eagle S. Naftatankerit kahtlustatakse Soome-Eesti elektriühenduse Estlink 2 lõhkumises.
Hõbemägi märkis, et see on määrava tähtsusega sündmus.
«Mõne arvates on see liigne eskalatsioon. Mõne arvates tegu, mida oleks pidanud juba ammu tegema. Kuidas see asi lahenema hakkab, saame teada, kui jälgime tähelepanelikult seda, mis Soomes toimub,» ütles Hõbemägi.
Mehed olid ühte meelt, et soomlased tegutsesid kindlalt, kiiresti, sisukalt ja rahulikult. «Suurepäraselt ja resoluutselt,» hindas Ruussaar. «Julgelt,» lisas Strandberg.
Ruussaar rääkis, et Kuku raadiole antud intervjuus kinnitas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, et kui kaabel oleks lõhutud Eesti territoriaalvetes, siis oleksime ka meie valmis kasutama sarnaseid meetodeid.
«Eesti politsei eriüksus K-komando on õppinud töötama lennukites ja laevades ning nemad on valmis saatma sinna eriüksuse,» arutles ta.
Ruussaar rõhutas: «Karmilt tegutsemine peab muutuma NATO sisemerel, milleks on Läänemeri ja Soome laht, normiks.»
Ajakirjanik nimetas suurima probleemina, et varilaevastik on väga suur. «Neid varilaevastiku aluseid on USA andmetel kogu maailmas umbes 1500. Varilaevastik koosneb põhimõtteliselt alustest, mille omanikke ja nende seoseid on väga raske kindlaks teha.»
Karmilt tegutsemine peab muutuma NATO sisemerel normiks
Ainar Ruussaar
/nginx/o/2024/10/06/16400886t1hd65a.jpg)
Strandbergi hinnangul poleks meie kõhklemise ja kahtlemise asjaajamistooni puhul sellist sammu astutud. «Rahulik radikaalsus on soomlaste loomuses. Peame väga tänulikud olema ning õppima nendega koostööd tegema,» ütles Postimehe teadus- ja tehnikatoimetuse juhataja.
Saates osalejad pakkusid võimalusi julgeoleku tagamiseks merel.
«Venemaa on veel jõhkram kõikides toimingutes,» tähendas Strandberg, kelle sõnutsi õnnestub nendega toime tulla, kui vastu hakata nende meetoditega ja tavadega.
«Emotsioone on palju,» möönis Ruussaar. Ta tõi näitena Ukraina juutuuberi mõtteavalduse, kes kutsus NATOt üles vastama Venemaale peegelmeetmetega. Mees soovitas lõhkuda Venemaa kaableid. «Ilmselt Eesti, Soome ja teised NATO riigid seda teed ei lähe,» lisas Ruussaar.
Hõbemägi oli üleskutse suhtes kriitiline. «Eestis teame, et NATO on väga keeruline poliitiline organisatsioon ja selleks, et seal mingisuguseid tegevusi sünniks, peab olema poliitiline konsensus. Artikkel 4 kui ka 5 käivitamine eeldab pikki läbirääkimisi,» ütles ta.
Hõbemägi tõi näitena mulluse juhtumi, kus Vene sõjaväeluure GRU andis oma Eestis tegutsevatele käsilastele väga üksikasjalised juhised, kuidas tuleb rüvetada Ida-Virumaal Sinimägedes ja Narva-Jõesuus asuvaid monumente.
«See olukord on umbes sarnane nende tolvanitega, keda GRU palkas tuhande euro eest, et nad monumente sodiksid. Need on mingisugused tegelased, kellel on roostes tanker ja vaja raha ning major ütleb talle, et väga tore, teete paar sellist reisi ja viite meie kütuse sinna ja sinna ning saate selle eest raha.»
Lahendused on tema sõnul olemas. «Mina nimetan seda järjekindla kottimise meetodiks. Neil laevadel puuduvad teadaolevalt kõikvõimalikud moodsad vidinad. Need on vananenud ja järjekindel kontrollimine ning kottimine hirmutab omanikke,» ütles Hõbemägi.
Ta lisas, et diplomaatilist konflikti ei teki ja võimalusi kinnipidamiseks leidub, sest alused pööravad minimaalselt tähelepanu keskkonna- ja merelaevanduse regulatsioonidele. «Teinekord tuleb olla leidlik ka olemasolevate seaduste rakendamiseks.»
Venelased on nagu taimejuured
Marek Strandberg
Strandberg pakkus, et räägitu võib saada reaalsuseks juba lähikuudel. «See tundub väga loogiline.»
Ta viitas, et II maailmasõjaaegne juhtum Poola allveelaeva Orzełiga tõenäoliselt enam korduda ei saa.
«Teatakse, mida teha enda kaitsmiseks. Venelased on nagu taimejuured. Tänasel hetkel näeme, et oskame põhjamaal sellele tähelepanu pöörata ja neid asju õigel hetkel läbi raiuda,» ütles Strandberg, kes rõhutas, et oleme olukorras, kus rünnakute vastu on tekkinud nähtavad ja plaanitud vastumeetmed. «See on kõige parem võime, mismoodi üsna hullunud idanaabriga toime tulla, sellepärast et Venemaa jõhkruse tase, ülbuse määr on ületamas juba taluvuse piire,» lausus Strandberg.
«Ma ei kahtle, et soomlased saavad hakkama. Kuidas meie enda asjadega hakkama saame, on praegusel hetkel väga palju meie usu ja kaitsetahte küsimus,» ütles Hõbemägi teema lõpetuseks.
Vastuoluline riigimees Arnold Rüütel
Saates osalenud ajakirjanikud meenutasid ka vana aasta kõige viimasel päeval lahkunud president Arnold Rüütlit.
Hõbemägi nimetas Rüütlit vastuoluliseks riigimeheks. «Kirev tegelane,» lisas Strandberg. «Arnold Rüütel on Eesti ajaloos üks kõige kauem Eesti riigi tippjuhtkonnas tegev inimene,» lausus Ruussaar.
Arnold Rüütlile annab hinnangu ajalugu
Priit Hõbemägi
/nginx/o/2024/10/12/16414536t1h3a14.jpg)
Hõbemägi tõi välja, et Rüütli elus oli oluline ja tähtis inimene folkloristist abikaasa Ingrid Rüütel. «Ingrid Rüütel andis Arnold Rüütlile selgelt ja kindlalt suuna, kuhu liikuda ja mida teha.» Ta arvas, et möödub kümme aastat, enne kui endise presidendi kohta ilmub teaduslik-ajalooline biograafia. «Arnold Rüütlile annab hinnangu ajalugu,» ütles Hõbemägi.
Postimehe aasta inimene on visa
Postimehe aasta inimeseks nimetati reedel riigikontrolör Janar Holm. «Aasta inimeseks saab see, kelle teod on meie arvates avaldanud olulist mõju Eesti ühiskonnale,» selgitas Hõbemägi. Ta lisas, et Holm on tegutsenud väljapaistva visaduse ja süvenemisega.
«Janar Holm tegi väga tugevat koostööd Läti ja Leedu riigikontrollidega ja valmis riikide ühine raport Rail Baltica kohta. Lätis on see tekitanud korraliku poliitilise tormi,» sõnas Ruussaar.
Strandberg tõi esile, et riigikontrolli roll on asju nähtavaks ja kuuldavaks teha.
«Kui ühtäkki on ühiskond kaldunud sinna, et käib pidu igal rindel, kus tellitakse toite, muusikuid, orkestreid ning tantsijaid, ja neid arveid makstakse, siis lisaks uurivale ajakirjandusele peab keegi tegema veel tööd. Riigikontrolöri käed saavad minna sügavamale ja tal on rohkem õigusi,» lausus ta.
Strandberg tähendas, et riigikontrolör saab näidata piiri, millest üle minna on ebamõistlik ja ebaeetiline. «Riigikontrolör saab poliitilise lusti juures, kus matemaatika asendub sageli silmamoondusega, öelda stopp.»
Hõbemägi tsiteeris Holmi, kes ütles tänukõnes, et riigikontrollis ei kuku teemad maha, vaid ollakse järeleandmatud ja teatud aja järel käiakse neid nii-öelda üle vaatamas, et ühist raha kasutataks mõistlikult ja lubadusi täidetakse.