FOTOD ⟩ Narvas mälestati rivistusega Vabadussõjas langenuid

Täna möödub 105 aastat Vabadussõja relvarahu sõlmimisest, mis tähistas sõjategevuse lõppu Vabadussõjas.

Meenutamaks vabadusvõitlejate kangelastegusid ning andmaks au sõjas langenutele, korraldas Narva linnavalitsus ja 1. jalaväebrigaad, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkond ning politsei- ja piirivalveamet Narvas Peetri platsil rivistuse ning relvanäituse.

Piduliku rivistuse võttis vastu kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Tarmo Kundla sõnul oli relvarahu tähistamine ja Vabadussõjas võidelnute mälestamine Narvas, 1. jalaväerügemendi kodulinnas tähtis.

«105 aastat tagasi näitasid meie esivanemad just siin, vaenlase vastu Narva linna ja Narva jõe joont hoides, et Eesti riigikaitsjad on tugevad, kartmatud ja võidukad. Nende meeste ja naiste isamaa-armastus, unistus iseseisvast riigist ja visa vastupanu oli nii tugev, et ülekaaluka vaenlase korduvad pealetungiponnistused muuta rindejoont nurjusid ja ta oli sunnitud järele andma ning sõlmima vaherahu Eesti riigi tingimustel,» ütles ta. Kundla lausus, et on kindel, et ka tänased riigikaitsjad ehk meie kaitseväelased, reservväelased, jõustruktuuride esindajad, liitlased ja lõpuks kõik kodanikud on vajadusel valmis relv käes tõestama, et meie võitlustahe ja vastupanuvõime on ükskõik kui ülekaalukast vastasest suurem.

Tähtpäeva tähistamine Peetri platsil algas piduliku rivistusega, Vabadussõjas langenuid mälestati vabadussamba juures kell 10.30 vaikuseminutiga.

Rivistusel osales ligi 350 vormikandjat, kellest lõviosa moodustasid 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased.

Rivistusel olid esindatud liitlased Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ning Prantsusmaalt, Kirde maakaitseringkonna malevate kaitseliitlased, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja Viru vangla teenistujad.

3. jaanuaril möödub 105 aastat Vabadussõja relvarahu sõlmimisest, mis tähistas sõjategevuse lõppu Vabadussõjas. Relvarahu aastapäeval mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid ja langenuid erinevate mälestusmärkide juures üle Eesti. Kell 10.30 meenutatakse Vabadussõjas langenuid üle-Eestilise vaikuseminutiga.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping ning Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.

Vabadussõda oli sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu.

Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.