Riiklike matuste korralduses jääb lõppsõna perele

President Lennart Meri ärasaatmine oli kristlik ja toimus Kaarli kirikus. Foto: Peeter Langovits

Vana aasta viimasel päeval lahkunud president Arnold Rüütlile korraldatakse riiklikud matused, kus viimane sõnaõigus jääb tema lähedastele.

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse järgi korraldab presidendi matused koos austusavaldusega riik. «Endise riigipea ärasaatmine on väärikas ja toimub paljude inimeste osavõtul,» ütles riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed. «Seada selline ülesanne, mis muu hulgas hõlmab ka liikluskorraldust, perekonna õlule oleks liig.»

Uiboaed lisas, et korraldusliku poole pealt on lahkunu lähedastel siiski suur sõnaõigus. «Riiklikel auavaldustel, ka matustel, on oma elemendid, kuid nende sobivuse ja kasutamise üle otsustab ikkagi perekond,» mainis Uiboaed. «Näiteks kui perekond ei soovi kiriklikku matusetalitust, siis meie seda peale ei suru. Ikka lepitakse perega kokku ja kui nad pole nõus mõne elemendiga, mida me tavaliselt teeme, siis see lahendatakse ära. Täpsema kava paneb paika perekond koos korraldustoimkonnaga.»