Siim Kallas Arnold Rüütlist: ta saanuks laulva revolutsiooni ajal väga palju halba teha, aga ta ei teinud seda

Siim Kallas ja Arnold Rüütel. Foto: Liis Treimann

Arnold Rüütliga kolmel erineval ajaperioodil oma elus kokku puutunud Siim Kallase sõnul oli Rüütel hea ja rahulik mees, kes ise samas väga palju initsiatiive või konflikte ette ei võtnud.

«Ma puutusin temaga kokku ülikooli ajal, kui ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor. Aga seda põgusalt,» meenutas Kallas. Rüütel oli rektorina rahulik mees, kellest peeti lugu. «Seda enam, kui (Tartu) ülikooli rektoriks tuli Arnold Koop, siis see vahe oli väga märkimisväärne. Ma olin ülikooli komsomolikomitees ja puutusime nende mõlemaga kokku. Vahe oli väga Rüütli kasuks – ta oli intelligentne inimene.»

Laulva revolutsiooni aegadel olid Kallas ja Rüütel koos Moskvas NSVL rahvasaadikute kongressis. «Eesti punt oli suur ja aktiivne ning üks domineerivaid seal demokraatlikus leeris. Ma ei saa öelda, et meil olnuks seal grupis mingi juht või et Rüütel olnuks juht – aga ometigi oli ta võtmeisik, kelle kaudu suheldi (Mihhail) Gorbatšoviga ja kui mingid asjad ülesse kerkisid, siis tema tegeles väga palju nendega. Nagu lehed on juba öelnud, siis ta oli selline rahulik mees.»

Nii nagu teistegi endiste tippkommunistide puhul, on ka Rüütlit saatnud tema Nõukogude-aegne taak. ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimehena oli ta tol ajal siiski Eesti tähtsuselt teine mees, samas töötas Rüütel ka EKP keskkomitee sekretärina põllumajanduse alal. Kuidas Kallas tagantjärele Rüütli tegevust tol ajal hindab? «Ta oli väga passiivne inimene ehk ta päris kindlasti ei ajanud mingisugust väga jõulist Nõukogude asja. Nõukogude põllumajandust Eestis juhtis selline mees nagu Edgar Tõnurist, kes oli keskkomitee büroo liige, ministrite nõukogu esimehe asetäitja jne. Kogu sotsialistliku põllumajanduse ülesehitamine, mis tähendas ka tohutult palju kultuurimaju jne – selle taga oli Tõnurist. Ehk Rüütel oli ülemus, kes kellelegi kurja ei teinud, aga mingit erilist projekti või asja ei ajanud.»

Aga kuidas hindab Kallas Rüütli rolli laulva revolutsiooni ajal? «Ta oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. See oli väga tähtis koht ja selle koha peal oli ta meie mees. Aga mingit aktiivset rolli ta minu mäletamist mööda küll ei etendanud. Täpselt nii palju, kui ta oli Moskvas liidu rahvasaadikuna inimene, kelle kaudu suheldi Gorbatšovi ja teistega. Ta oli siuke.... ta oli. Hea mees oli, aga mingit sõda ka ei pidanud – ei ühte- ega teistpidi,» rääkis Kallas ja resümeeris: «Ülemnõukogu ja laulva revolutsiooni esimehena ta võinuks väga palju paha teha, aga ta ei teinud paha.»

Siim Kallas oli aastatel 2002–2003 peaminister ehk ajal, kui Rüütel oli president. «Ajasime oma asja ning mingeid tülisid ei olnud,» ütles Kallas. Küll aga oli Kallase sõnul väga tähtis see, et Rüütel avaldas Euroopa Liiduga liitumise referendumi eel toetust liitu astumisele. «Mina ning mu erakond ajasime oma rida ja ma olin ise ka Euroopa leeris nii intensiivne kui vähegi võimalik. Aga see, et ühel hetkel Arnold Rüütel võttis otsustavalt sõna ja toetas liitumist, oli väga tähtis. Minul ei olnud sellega erilist pistmist, tal olid lihtsalt omad vaated ja neid ta sellega väljendas.»

Viimati suhtles Kallas Rüütliga tema 90. aasta juubeli ajal. «Isiklikult oleme me temaga kogu aeg hästi läbi saanud.»