/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/01/16573199t1he886.jpg)
Kirjanik Imbi Paju meenutas Facebookis sel sügisel toimunud kohtumist eile meie seast lahkunud president Arnold Rüütliga.
Imbi Paju sügisesest kohtumisest Arnold Rüütliga: rääkisime Eesti Looduskaitse Seltsi loomisest okupeeritud Eestis
«Head teed teispoolsusesse, Arnold Rüütel!» kirjutas Paju ja meenutas, et tal on väga hea meel, et käis sügise alguses Arnold ja Ingrid Rüütlil külas. Seda eelkõige seepärast, et küsida temalt, kuidas oli võimalik, et 1966. aastal loodi okupeeritud Eestis Eesti Looduskaitse Selts ja edendati rohelist maailmavaadet. «Selle eksistentsiaalse küsimuse esitas mulle botaanikaaias toimunud saates Anu Saagim koos Maria Baydariga ja ma tahtsin rääkida inimesega, kes oli tollal paljude otsuste juures ja tollasele võimule lähedal.»
Paju tahtis Arnold ja Ingrid Rüütlile viia kingituseks lastele ja kogu perele mõeldud ajaloo- ja kultuuriloolise raamatu «Kadrioru aednik», millele tegi kõnekad, kaunid illustratsioonid Liina Maadla, kus on ka Arnold Rüütel sees ja kust kerkis esile Anu Saagimi esitatud küsimus.
«Mul on väga hea meel, et ma sain Arnold Rüütliga sel teemal rääkida. Ta ütles, et see, et 1966. aastal Eesti Looduskaitse Selts loodi, tulenes sellest, et selleks ajaks oli veel iseseisva Eesti kultuuri ja mälu inimestes veel nii tugev ning Nõukogude repressioonid ja ajupesu polnud seda veel tumestanud. Eesti Vabariigi aegne looduskaitse, loodushoiu, kodu kaunistamise, kooliaedade kaudu taimedega suhtlema õppimine ja sedakaudu eestlastesse ettevõtlikkuse sisendamine ja selleks julgustamine – need hoiakud ja arusaamad elasid justkui eestlaste vereringes ja panid tegutsema. Omaalgatuslik ühistegevus oli 1930ndatel eriti hoogne ja see jätkus kõigele vaatamata ühel või teisel moel okupeeritud Eestis ja selle näiteks on Eesti Looduskaitse Seltsi loomine, millele panid aluse 150 inimest. See oli Eesti hoidmise küsimus,» kirjeldas Paju.
«Ta ütles, et see oli rahva kogunemine ühise aate alusel – see, mis Nõukogude Liidust tuli, oli nagunii meelevaldne ja Eesti Looduskaitse Seltsilegi pidi Kremlist tulema heakskiit. Aga ilmselt nähti looduskaitset seal pigem ohutuna, mil polnud inimesele mingit mõju, aga Eesti Vabariigis loodi nii-öelda rohelise ühistegevuse abil ka riigi sisu. Rääkisime ka sellest, et 1960ndatel loodi ka rahvuslill ja rahvuslind, Vene sõjaväe baasi kõrvale loodi Lahemaa rahvuspark (sõna «rahvus» oli tol ajal ikkagi ideoloogiliselt kriminaalne), Hruštšovi sula aitas ka kaasa ja Brežnevi stagnatsioon polnud veel jalgu alla saanud.
Paju meenutas, et Arnold Rüütel oli hiljem ka Pätsi Muusemi MTÜ liige, Tallinna Botaanikaaia Sõprade Seltsi liige (botaanikaaed loodi 1961. aastal Konstantin Pätsi talu maadele), venestamise ajal 1980ndatel Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ja juba presidendina ülemaailmse Rohelise Risti rahvusliku organisatsiooni president. «Proua Ingridilt sain vastukingitusena tema rahvuslikku pärandit jäädvustavad raamatud,» lõpetas Paju.