Vend Matthew: eestlased on väga avatud südamega inimesed

Vend Matthew`i sõnul ei vasta tõele arvamus, et eestlased on väga suletud ja reserveeritud. Foto: Martin Pedaja

Tallinnas liigub ringi praegu kuni neli tuhat üle Euroopa siia tulnud noort palverändurit. Sellest erakordsest sündmusest rääkisid palverännaku peakorraldajad esmaspäeval pressikonverentsil

Tallinna Tondiraba jäähalli kogunes ühispalvusele ligi 3000 noort palverändurit, keda ühendab Prantsusmaal tegutsev Taizé kirikuteülene rahvus­vaheline vennaskond.

Korraldajate hinnangul kujutab 18-35-aastaste Euroopa noorte kohtumine, mis kestab 28. detsembrist 1. jaanuarini ning sai teoks koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega, ilusat lõppakordi Eesti kultuuririkkuse aastale.

Usalduse palverännaku nime kandev suursündmus on pea poole sajandi jooksul leidnud aset paljudes Euroopa linnades, sealhulgas Milanos, Pariisis, Varssavis, Madridis ja Roomas. Kokkusaamisi asus korraldama 1940. aastal Prantsusmaalt alguse saanud Taizé oikumeeniline kogukond. Tänapäeval koosneb see 85 liikmest, kes esindavad 30 eri kultuurilise ja usulise taustaga rahvust.

Taizé kogunemise korraldajad ja noored palverändurid EELKI Konsistooriumi kabelis. Foto: Martin Pedaja

Pressikonverentsil EELK konsistooriumis ütles Taizé vennaskonna prior vend Matthew, et Tallinna kogunemine erineb mitmes mõttes varasematest. «Kõigepealt selle toimumiskoht – arvestades, kui komplitseeritud on praegu poliitiline olukord Euroopas. Meie kokkutulemine siin näitab, et koos saame kõigist takistustest üle,» lausus ta. «Teine erisus on see, et kui alguses oli väga raske leida palveränduritele kodumajutust – Eestis ei ole see kombeks –, siis 28. detsembril pakkusid seda paljud pered. See tähendab, et kui inimesed saavad aru hädavajadusest, avavad nad uksed sõjapõgenikele ja avasid need ka meile.»

Vend Matthew`i sõnul ei vasta tõele arvamus, et eestlased on väga suletud ja reserveeritud. «Oma hingesügavuses on eestlased väga avatud südamega. Olen aastate jooksul siin käies varemgi kogenud, et kui saad eestlasest sõbra, siis on see kogu eluks,» lisas ta.

EELK peapiiskop Urmas Viilma tunnistas, et enam kui 3000 noore inimese jõulude ajal majutamine oli suur väljakutse, sest seal ajal on meie inimesed pereringis koduseinte vahel. «Saime hakkama tänu laulupeo kogemusele ning Tallinna koolidele, kus meie külalised praegu elavad,» mainis ta. «Oleme väga rahul, sest mitte kunagi varem ajaloos ei ole nii palju noori kristlasi Eestisse kokku tulnud. Lisaks 3500 registreeritule lisandub pool tuhat osalevat eestlast.»

Viilma sõnul on Eesti kristlastel kerge omaks võtta Taizé liikumist, kus osalevad kõik eri kristlikud kirikud, sest siin ongi barjäärid konfessioonide vahel madalad. «Kõik palvused on oikumeenilised ja pühapäeval, kui mindi eri kirikutesse, tundsid kõik end oodatuna, ükskõik millisest riigist ja millise kiriku liige keegi on,» rääkis peapiiskop. «See kõik avardab ka meie oma inimeste silmaringi ja suhtumist. Paljud noored Euroopas peavad kristlikke väärtusi ja usku oluliseks, on aga samas valmis eri töörühmades arutama ja vaidlema näiteks bioeetika küsimuste üle. Ma ise osalesin töörühmas, mida vedas Meego Remmel baptisti kirikust. Väga huvitavad ja populaarsed on loengud Eesti ajaloost, meie kirikute ja Tallinna vanalinna külastused, meie rahvuslikud laulumängud… Tallinn on praegu täis väga rõõmsameelseid noori inimesi – tänud linnale meid vastu võtmast. Ka bussisõit on noortele praegu tasuta.»

Seekordse Taizé kohtumise paik on senistest kõige põhjapoolsem, ka Soomes pole veel koos oldud. Notre Dame'i peapiiskop Laurent Ulrich teatas ka hommikusel pressikonverentsil, et järgmise Taizé palverännu sihtkoht on Pariis.

Viilma kordas vend Matthew` pressikonverentsil öeldut: kristlus on osa normaalsusest, mitte aga midagi erilist erilistele inimestele.

Kohila baptistikoguduse pastor Erki Tamm põhjendas, miks on Taizé üritus Eestile väga oluline: «Me saame midagi jagada ja saame ise väga erilise kogemuse. Meil olid koguduses poolakad, leedulased, sakslased ja sloveenid, nad jagasid oma lugusid ja see avardab meie maailmapilti. Kogeme seda, et oleme ühe Isa lapsed, oleme Jumala lapsed ja leiame väga kiiresti ühise meele ja keele. Teiseks annab see ühiskonnale veel kord teadmist, et palve muudab alati. Isegi siis, kui me ei näe, kuidas see toimib, aga ma usun, et need ühised palved Tondiraba hallis, kus osalesid ka tuhanded inimesed kohapealsetest kogudustest, mõjutavad Eesti vaimulikku atmosfääri. Siin peavad kristlikud sündmused olema piisavalt suured, et neid märgataks, ja kui juba märgatakse, hakkavad inimesed küsima ja mõtlema kristlike väärtuste üle. Meil on võimalus teha valikuid, ja usk aitab lisada lootust praeguses väga segases maailmas. Usk isikulisse jumalasse ja suhe temaga annab jõudu elada ja säilitada terve mõistus.»

Tunnustus klaveri eest

Pariisi peapiiskop Laurent Ulich annetas esmaspäeva hommikul EELK konsistooriumis enne Taizé kogunemise pressikonverentsi Notre Dame medali Estonia Klaverivavabriku omanikule Indrek Laulule. Auväärse tunnustuse sai ta Estonia klaveri kinkimise eest taastatud Püha Jumalaema Kirikule. Õhtul toimus Kirikute Nõukogu vastuvõtt Babtistide peamajas Koskla tänaval ja seal annetas Indrek Laul selle medali EELK Kirikufondile. Laulu sõnul oli meie kirikujuhtide roll väga suur, et Eestis toodetud klaver jõudis Pariisi Jumalaema kirikusse.

Notre Dame'i peapiiskop Laurent Ulrich annetab Eesti Klaverivabriku omanikule Indrek Laule medali Estonia klaveri eest. Foto: Martin Pedaja