:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2024/12/30/16570942t1hed13.jpg)
2008. aasta 7. augusti kaunil suveõhtul varises ootamatult sisse osa vähem kui kümme aastat varem Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci osalusel pidulikult avatud europarlamendi Louise Weissi hoone plenaarsaali katusest.
AJALUGU ⟩ Õnnelik õnnetus Strasbourgis paljastas katastroofiohu Brüsselis
Oli suur õnn, et katastroof juhtus ajal, kui kogu parlament eemal suvepuhkusel oli. Juhtunuks see plenaaristungi ajal, jäänuks kümnetonnise laejupi alla kümnete saadikute töökohad.
Et varing möödus ohvriteta, puhkes vaid teoreetiline arutelu selle üle, mis saanuks, kui see juhtunuks täiskogu ajal. Skandaal tekkis aga sellest, et kuidas on võimalik, et nii uue hoone katus võib ootamatult ilma igasuguse põhjuseta sisse variseda.
«Küsimus oli, et kas midagi sellist võinuks juhtuda plenaarsessiooni ajal? Kes vastutab? Kas Prantsuse riik, kes oli toona veel hoone omanik? Strasbourgi linn, kes vastutas tööde eest?» meenutab europarlamendi ajaloolane Étienne Deschamps. «Õigusteenistusele oli see õudusunenägu, sest keegi ei tahtnud vastutada ega kahju kinni maksta.»
Uurimine tuvastas, et arhitektid ega insenerid viga teinud polnud. Küll aga ehitajad, kes olid ripplae valesti kinnitanud.
Selle tulemusel kontrolliti üle kogu Louise Weissi hoone ja ka europarlamendi Brüsseli maja. Viimases avastati, et plenaarsaali lae kandetalad on väga viimase piiri peale viidud ja varisemisohus. Seal oli tegu arhitekti veaga, mis vajas kiiret parandamist. Seal tõenäoliselt varem või hiljem juhtuda võinud katastroofi suudeti ennetada, kuid parandustööde tõttu muutus ka Brüsseli plenaarsaal ligi aastaks kasutuskõlbmatuks.
Üle ei vaadatud aga Strasbourgi kompleksi varasemaid osi. Õppetund selle tegematajätmise osas ei lasknud end kaua oodata. Poolteist aastat hiljem ehk 2009. aasta 12. detsembril andis tugevale vihmasajule järele kolm 25-ruutmeetrist betoonitükki europarlamendi kompleksi Pierre Pflimlini nime kandvast vanemast hoonest.
Taas oli õnne, sest see päev juhtus olema laupäev. Europarlamendi kommunikatsioonitöötajad, kelle kontorid tolles kompleksi nurgas asusid, pidanuks sinna tööle saabuma järgneval esmaspäeval.
Portaali EUObserver kohaselt lisandus see jadasse, kus seisid juba Strasbourgi maja torustikust 2002. aastal avastatud legionelloosi bakter, 2007. aastal maja seintest leitud ohtlik kogus asbesti ja 2006. aasta paljastus, et Strasbourgi linn on europarlamendilt selle kompleksi eest küsinud renti miljoneid eurosid rohkem kui pidanuks.