/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/11/27/16511350t1hbce9.jpg)
Muinsuskaitseameti mälestiste nimekirjade korrastamine edeneb kokkulepitud töögraafikus.
Muinsuskaitseamet: mälestiste nimekirjade korrastamine liigub heas tempos
Muinsuskaitseamet edastas, et 2024. aasta peamine fookus oli topelt kaitsega, teadmata asukohaga ja hävinenud mälestiste tuvastamine ning vajadusel kaitse lõpetamise ettevalmistamine. Töö käigus täpsustati oluliselt ka arheoloogiamälestiste asukohti Maa-ameti kaardil.
«Andmete korrastamine on väga vajalik – kui nii mälestise omanikul kui ka riigil puudub ühtne arusaadav info mälestise kaitse eesmärkidest, ulatusest ning mälestise piiridest, on pärandi hoidmine keeruline, kui isegi mitte võimatu ülesanne,» ütles muinsuskaitseameti mälestiste nimekirjade korrastamise projektijuht Tarvi Sits. Ta lisas: «Korrastatud, topelt kaitse lõpetamisega ning õigete andmetega kultuurimälestiste nimekirjaga lõpeb riigi tasandil ülereguleerimine ning muinsuskaitseamet saab keskenduda meie kõige väärtuslikuma kultuuripärandi kaitsmisele.»
2024. aastal lõpetati topelt kaitse ühtekokku 1092 mälestisel. 753 neist on mälestised, mis on teise mälestise lahutamatu osa – kui näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone lahutamatu osa nagu näiteks välisuks või hauaplaat oleks eraldi mälestis.
Topelt kaitse võib tuleneda ka seadustest.
Nii lõppes muinsuskaitseseaduse alusel topelt kaitse 275 sõjahaual, mis juba on kaitse all sõjahaudade kaitse seaduse alusel, ning 64 museaalil, mis on museaalid muuseumiseaduse tähenduses.
Andmete korrastamisega täpsustati ja ühtlustati 411 mälestise nimekuju ning parandati ja kanti kaardile 881 arheoloogia- ja ajaloomälestise asukoha andmed ja piirid. Töös on 34 arheoloogiamälestise kaitse lõpetamine, sest need polnud leitavad ja on tõenäoliselt hävinenud. Samuti on ette valmistatud Narva-Jõesuu ja Piirissaare pühakodade põlengutes hävinenud 29 kunstimälestise kaitse lõpetamise eelnõud. Aasta lõpuks analüüsitakse läbi ühtekokku 1755 kunstimälestist, mille seas on puudulike andmetega hävinenud ja varastatud mälestisi.
Projektijuhi Tarvi Sitsi sõnul on regulaarne mälestiste andmete ülevaatus tavapärane osa tööst, kuid nii mastaapset korrastust tehakse esmakordselt.
«Märkimisväärne osa mälestistest võeti kaitse alla 1990. aastate teisel poolel, kui vaadati üle nõukogude okupatsiooni aegseid nimekirju. Toonases kiiresti muutuvas ühiskonnas oli tempokas kaitse rakendamine paratamatu ja tänu sellele on tänaseks palju kultuuripärandit säilinud ning meieni jõudnud. Kuid selle tempokuse tõttu on märgataval osal mälestistest andmed lünklikud või puuduvad sootuks,» selgitas Sits.
Eestis on kaitse all 12 muinsuskaitseala ning üle 26 000 mälestise.