:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2024/12/29/16568891t1h45ec.jpg)
Endise Saksa liidukantsleri Helmut Kohli matus on üks pretsedendituid sündmusi, mida europarlamendi Strasbourgi maja võõrustanud.
AJALUGU ⟩ Merkelit vaenanud Helmut Kohli lesk üritas teda matustel asendada Orbániga
Kohl suri 2017. aasta 16. juunil. Nagu mäletab europarlamendis ajaloonõunikuna töötav Étienne Deschamps, tekkis Brüsselis juba paar tundi pärast tema surmateadet Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel arusaam, et legendaarse liidukantsleri mälestuse austamiseks tuleks midagi teha. Ta oli läbi ajaloo üks kolmest Euroopa aukodaniku tiitli saanud inimesest Jean Monnet' ja Jacques Delors'i kõrval.
«Leiti, et midagi Brüsselis teha oleks keerukas, sest Kohli surnukeha on Saksamaal, aga samas mitte kaugel Prantsuse piirist,» meenutab Deschamps. Et europarlamendil leidusid Saksa-Prantsuse piiril nii suur saal kui inimesi, langes nende kätte juhtroll Kohli mälestustseremoonia korraldamisel.
/nginx/o/2024/12/29/16568899t1h8110.jpg)
«Julgeoleku ja protokolli mõttes oli see õudusunenägu,» tunnistab Deschamps.
«Surnukeha ei saa lihtsalt liigutada riigist riiki, on vaja erilubasid, ja oli vaja ka perekonna nõusolekut,» räägib Deschamps. Ajaloolase sõnul tähendas see europarlamendi ametnike seas nädala jagu kaost ja muret küsimuses, mida saab ja tuleb teha Kohli ärasaatmisel Strasbourgis.
«Lõpuks jõuti kokkuleppele Saksamaa, Prantsusmaa, Euroopa Parlamendi ja Kohlide perekonna vahel ning Helmut Kohli surnukeha reisis laeval mööda Reini jõge Saksamaalt Strasbourgi, kirst toodi Europarlamendi plenaarsaali. See oli esimene kord, kui plenaarsaali toodi kirst surnukehaga,» kirjeldab Deschamps.
Koos surnukehaga tulid 2017. aasta 1. juulil Strasbourgi ka seda laeval eskortinud Saksa sõdurid. Kuigi Strasbourgis on ka Prantsuse-Saksa koostöös toimiva Eurokorpuse peakorter, peab Deschamps vägagi erakordseks asjaolu, et esimest korda pärast teist maailmasõda astusid vaheldumisi Saksa ja Prantsuse võimu all olnud linna taas sakslased.
/nginx/o/2024/12/29/16568901t1h0e6c.jpg)
Strasbourgi tseremoonial võtsid ELi nimel sõna kõigi kolme põhiinstitutsiooni esindajad: toonane europarlamendi president Antonio Tajani, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Lisaks veel endine Hispaania peaminister Felipe González, endine USA president Donald Tusk, Vene peaminister Dmitri Medvedev, Saksa liidukantsler Angela Merkel ja tolleks hetkeks vaid kaks kuud ametis olnud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Matuse külaliste hulgas olid veel kümne ELi riigi ametisolevad liidrid ning veel rohkem Kohliga kokku puutunud endisi riigipäid ja valitsusjuhte Hispaania emeriitkuningas Juan Carlosest Indoneesia endise presidendi B. J. Habibieni ning peaministreid Silvio Berlosconist John Majorini.
«Kujutage ette, milline julgeolekuline ettevõtmine see oli Prantsuse võimudele ja julgeolekujõududele,» märgib Deschamps.
«Kui sul on sellised sündmused Strasbourgis, saavad kõik Prantsusmaal aru, et selle institutsiooni seal hoidmine on oluline ja miski seda asendada ei saa,» nendib ajaloolane.
Pärast tseremooniat pandi kirst taas laevale ja Kohl viidi Saksamaale Speyeri katedraali, kus peeti katoliiklik matusetseremoonia.
/nginx/o/2024/12/29/16568902t1he1d8.jpg)
Kuigi Deschamps seda Postimehele ei kirjeldanud, põhjustas matuste korraldajatele tõsiseid probleeme ka liidukantsleri tema viimastel väetitel aastatel perekonnast eraldanud teine abikaasa Maike Kohl-Richter, kes ei lasknud lapsi ja lapselapsi Kohlile viimast austust avaldama, ei lubanud tema sängitamist esimese abikaasa kõrvale ega mälestustseremooniat Berliinis ning üritas omaenese paremradikaalsete vaadete ajel Strasbourgi mälestusüritusele Merkeli asemel rääkima saada hoopis Viktor Orbánit.
Kui Kohli surma ajal veel elus olnud kolmas Euroopa aukodanik Jacques Delors 2023. aastal suri, Strasbourgis tseremooniat ei toimunud, sest euro ja ühisturu vundamendi ladumisel võtmerolli mänginud Prantsuse sotsi pere lasi kogu ürituse korraldada riiklike matustena Pariisis.