Anvar Samost: siseministri nõunik tahab, et rahvusringhääling kuss oleks

Anvar Samost Foto: Eero Vabamägi / Postimees

ERRi uudistetoimetuse peatoimetaja Anvar Samost ütles Vikeraadio saates «Samost ja Aaspõllu,» et sotsiaaldemokraadid on sekkunud ERRi töösse, nõudes, et rahvusringhääling peab kuss olema. Samosti pahameele põhjustas siseministri nõuniku Vootele Päi arvamus, et Estlink 2-ga juhtunu ei tohiks meid omavahel tülli ajada.

Anvar Samost märkis, et inimesed, kes tegelevad poliitilise kommunikatsiooniga, on viimastel päevadel hakanud levitama toimuvast sellist tõlgendust, et nüüd peaksime kõik väga üksmeelsed olema ja mingit kriitikat valitsuse aadressil teha ei tohi.

«Siseministri nõunik ja tema parteikaaslane on öelnud sõna otseses mõttes, et rahvusringhääling peaks olema nendes küsimustes kuss ja see on ikkagi enneolematu sekkumine. Kui sellist arvamust oleks avaldanud sotside asemel EKRE ja Lauri Läänemetsa asemel näiteks Mart Helme, siis mõelge, kuidas see sotsiaaldemokraatide kõrvadele kõlaks.»

Samost lisas, et ei ole päris nii, et poliitikud või ajakirjanikud või lihtsalt tavalised inimesed, kes on valitsuse loiu tegevuse suhtes kriitilised, on kohe automaatselt Kremli käsilased.

Siseministri nõuniku Vootele Päi sotsiaalmeediapostitus

Hoidusin tänavu pühadeplaanidest, et võtta lõpuks mõneks päevaks aeg maha. Läks teisiti ning naljaga pooleks võib öelda, et vähemalt polnud pühadeplaane, mis oleks seganud töötamist.

EstLink 2 kaabli lõhkumine katkestas sadade inimeste pühad siin ja sealpool lahte ning arusaadavalt tekitas järjekordne merealuste kaablite lõhkumine närvilisust ka ühiskonnas laiemalt. Oluline on mõista, et sellise närvilisuse külvamine ongi hübriidsõja üks keskseid elemente – vaevalt ajastuski juhuslik oli.

Alustuseks: mis on hübriidsõda? Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi ülema Gerassimovi doktriinis on hübriidsõja eesmärk mittesõjaliste vahendite abil riigi poliitiline destabiliseerimine ja ühiskonna demoraliseerimine läbi elanikkonna informatsioonilise ja psühholoogilise mõjutamise. Ehk maakeeli otsib vaenlane võimalusi, kuidas meie elu ebamugavaks teha ning seeläbi meid omavahel maksimaalselt tülli ajada. Loomult on hübriidrünnakud sellised, et neis on keeruline kedagi otseselt süüdistada, seega pole ka otseselt kellelegi kuidagi vastata.

Venemaa eesmärgiks on erinevate hübriidrünnetega vähendada NATO ja ELi riikides inimeste usaldust oma valitsuste suhtes. Tekitada inimestes rahulolematust ja ohutunnet justkui ei oleks meie valitsused ja ametiasutused võimelised või kompetentsed pakkuma meile turvalisust ja vaenlasele vastama. «Ei saa hakkama NATO, ei saa hakkama EL, liiga vähe ja liiga hilja, miks keegi juba midagi ammu ette ei võtnud.» Kõlab tuttavalt?

Läinud aasta jooksul Läänemeres toimunud kaablite lõhkumisi on keeruline otseselt mõnele vaenulikule riigile omistada, aga midagi juhuslikku siin vaevalt on ning meie haavatavus sellistele intsidentidele on tuntav. Aga mitte lihtsalt kaablivigastuse tõttu. Loomulikult on EstLink 2 kaablirikkel läbi elektrihinna otsene mõju meie majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule, aga samas: tuled põlevad, toad on soojad ning ka internet töötab. Seega jättes elektrihinnad kõrvale, on kaablite lõhkumise otsene mõju meie igapäevaelule vähene, küll on tuntav just psühholoogiline mõju: kasvav frustratsioon ja skepsis ühiskonnas ametiasutuste ja riigivõimu suhtes. Täpselt nagu Gerassimovi doktriin ette näeb, eks?

Hübriidvõtete primaarne eesmärk polegi tingimata meil «tulede kustutamine», vaid kasvõi turvatunde ja seeläbi inimeste usalduse õõnestamine riigi suhtes. Võtkem või ajastus – keset jõulupühi, kus inimesed tahaks tunda hetkekski rahu ja turvatunnet. Aga ei. Seda enam on antud olukorras esmatähtis jääda rahulikuks. Paraku olen viimastel päevadel märganud ohtralt märke sellest, kuidas vaatamata teenuste toimimisele ja ametiasutuste tööle on esile kerkinud just meie ühiskonna nõrkused ehk esmajärjekorras süüdistada omasid saamatuses, naeruvääristada riigi võimekusi.

Lisaks emotsioonist pimestatud vasturefleksid stiilis «paneme Narvas piiri kinni». Mitte, et merealune kaabel ja Narva piiripunkt omavahel üldse kuidagi seotud oleks, aga kui saab korraks oma frustratsiooni «Narva venelaste» peal jälle välja taguda, ei häiriks see katkine juhe nii palju? (Kuigi reaalne efekt meie riigi julgeolekule võib olla hoopis negatiivne – selgitage palun Narva prouale, et ta ei saa üle silla minna oma tädi põetama, sest kuskil meres on kaabel katki.) Usaldamatuse ning konflikti külvamisega on vaenlase eesmärk, et poliitilise surve all me teeksime näiteks just selliseid mõtlematuid käike, mis loodetavasti avaks omakorda uusi võimalusi hübriidrünneteks. Mujal tehtud ja nähtud kõik. Paraku tuleb meil sääraste hübriidrünnakutega harjuda ning säilitada külma närvi, sest kuniks jätkame Ukraina toetamist, ei kao need ohud kuskile.

Ja me jätkame.

Sellistes pingelistes olukordades on esmatähtis jätta kõrvale parteipoliitika, kitsad ärihuvid ning meediaklikid, mida nende toel toota. Need klikid pole küünlaid väärt. Meie ühiskonna närvikava on viimastel aastatel testitud omajagu – pandeemia, sõda, majanduslangus, pingelised valimised, toimetulekukriis. Ma ütleks, et oleme olnud vägagi vastupidavad, aga paraku tuleb nii ka jätkata. Kui lähme kasvõi kellegi teise poolt purustatud kaablite pärast isekeskis kisklema, siis mängime ise end vaenlasele kätte.

Pole mõtet ju, võtame rahulikult.