Neljapäeval juhtunud ahelavariis kahjustada saanud veeldatud maagaasi (LNG) vedav tsisternauto viidi laupäeva õhtul kaitseväe abiga Pärnu maanteelt ohutusse kohta, kus omanik saab sellega edasi tegeleda, teatas päästeamet.
Lekkiv LNG tsistern transporditi Pärnu maanteelt ohutusse kohta (12)
Kuna lekkeid peatada ega gaasi ümber pumbata ei olnud võimalik, on ainus võimalus lasta sel ise tühjaks jooksta. Mahuti tühjenemine senise tempo juures võtnuks aega nädalaid, mis tähendanuks riigi põhimaantee pikaaegset sulgemist. Seetõttu viidi LNG tsistern ohutusse kohta, eemale hoonetest ja sõiduteedest, kus selle tühjenemine ei kujuta ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Tühjenemise protsessi jälgitakse hoolikalt ning kõik vajalikud ettevaatusabinõud on rakendatud.
Ööl vastu laupäeva tõmmati kaitseväe puksiiriga õnnetuspaiga ohualast välja teine tsisternveok, mis küll ei lekkinud, kuid ise liikuda ei saanud. Kuna see asus ohualas, ei olnud veoki käivitamine ohutuse kaalutlustel võimalik. Isegi väiksemgi säde või kuumad autoosad võinuks süüdata õhus oleva gaasi. Tsisternhaagis seati seejärel töökorda ja transporditi gaasifirma territooriumile.
Maantee õnnetuspaigas jääb pühapäeva hommikuni suletuks, kuna maanteeamet soovib enne tee avamist veenduda selle turvalises seisukorras ja võimalikes kahjustustes, mis võisid tekkida õnnetuse ja päästetööde käigus.
Taust
Veeldatud maagaasi transporditakse pikamaatranspordis rõhu all temperatuuril -163 °C juures. Mahult on see 600 korda väiksem kui tavalises olekus maagaas. Rõhu alt vabanedes gaas aurustub ning see ongi protsess, mis õnnetuspaigas toimub. Aine on suures kontsentratsioonis plahvatusohtlik, mistõttu ongi sealt alast kõikvõimalikud süttimisallikad eemaldatud. Kuna gaas on ülimadalal temperatuuril, võib see kokkupuutel nahaga põhjustada külmapõletusi. Pikapeale lahtub gaas aga atmosfääris ohutule tasemele.
26. detsembril kell 21.07 sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Saue vallas Metsanurga külas Tallinna-Pärnu maantee 35. kilomeetril, kus vastu teepiiret sõitis sõiduauto Škoda. Seejärel põrkus sõiduk paremale kraavi ning Škoda rehv lendas pihta vastassuunas liikunud sõiduautole, mis sõitis Pärnu poole. Teised liiklejad proovisid kraavi paiskunud Škoda juhti abistada ning jäid teele seisma. Neile tagant lähenenud sõidukid ei jõudnud peatuda ning juhtus ahelkokkupõrge mitme sõiduauto ja kahe veoki vahel. Kaks veokit sõitsid teineteise järel ning üks sõitis teisele tagant sisse, tekitades eesmisele tsisternile tugevaid kahjustusi.
Keemiakaitseülikondades päästjad proovisid leket peatada, kuid kuna viga olid saanud nii veoki ventiilid kui ka juhtpult ja lekkis mitmest kohast, siis see osutus võimatuks.