/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/12/27/16564894t1h90ec.jpg)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval oma igaõhtuses videopöördumises rahva poole, et USA suurendab praegu Ukrainale sõjalise abi andmist, vahendas uudistekanal Ukrinform.
Zelenskõi rääkis USA sõjalisest abist Ukrainale
«Täna kuulasin ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja kaitseminister Rustem Umerovi aruandeid. Rinne. Varud. On väga oluline, et Ühendriigid suurendavad praegu sõjalise abi tarneid. See on vajalik olukorra stabiliseerimiseks. Olen meie partneritele tänulik,» rääkis Zelenskõi.
«Tarnetempo peab olema selline, et see häiriks Venemaa rünnakute tempot,» jätkas president.
«Me vajame suuremat relvade jõudu. Ja tugevaid positsioone diplomaatia jaoks. Ja iga üksus, iga brigaad, mis sellesse panustab, viib meid lähemale normaalse rahu võimalusele,» jätkas Zelenskõi.
President tõi välja, et Ukrainal on juba olemas vajalikud edutulemused vaenlase sõjalise infrastruktuuri hävitamisel.
«Tahaksin esile tõsta kõiki meie sõdalasi, kes sooritavad kauglööke Venemaa territooriumil. Me näeme õigeid ja vajalikke tulemusi vaenlase sõjalise infrastruktuuri – ja ainult sõjaliste sihtmärkide – hävitamisel. Ukraina kaitseb end agressiooni eest ja meie löögid on suunatud eranditult sõjalistele sihtmärkidele,» toonitas Zelenskõi.
Riigipea tänas Ukraina relvajõude, Ukraina julgeolekuteenistust, kaitseministeeriumi luure peadirektoraati, välisluureteenistust ja kõiki asjassepuutuvaid struktuure täpsuse eest.
USA kaitseministeerium teatas teisipäeval, et eraldas ettevõttele Williams International 253,7 miljonit dollarit rakettide Harpoon, JASSM, LRASM, Tomahawk ja teiste täppisrelvade tootmiseks.
Osa sellest on suunatud ka Ukraina sõjalise abistamise programmidesse.
«Need jõupingutused suurendavad vaenuliku agressiooni vastu kaitsmiseks vajalike eluliselt tähtsate materjalide tootmisvõimsust. Aidates toota ja toetada sõjalisteks rakendusteks mõeldud mootoreid suurendab Williams tootmisvõimsust ja kodumaist mootorite tootmist, et rahuldada kaitseministeeriumi nõudlust suurema hulga mootorsõidukite, täppisrelvade ja mehitamata süsteemide järele,» teatas Pentagon avalduses.
USA president Joe Biden kiitis kuu keskpaiku heaks uue julgeoleku- ja kaitseabipaketi Ukrainale, mis sisaldab täiendavaid õhutõrjesüsteeme, suurtükiväe võimekusi ja muud tüüpi relvastust. Abi antakse presidendi volituse (PDA) alusel ja see pakett on 72. omataoline.
Valge Maja esindaja rõhutas, et president jätkab Ukrainale täiendavate pakettide jagamist administratsiooni ametiaja lõpuni.
USA kaitseministeerium teatas umbes samal ajal 988 miljoni dollari suurusest kaitseabipaketist Ukrainale. See pakett sisaldas raketisüsteeme HIMARS, droone, seadmeid, komponente ja varuosi suurtükiväesüsteemide ja soomukite hoolduseks ja remondiks.
Ukraina on aga praegu olukorras, kus väljavaated ei sõltu ainult Lääne toetusest, vaid ka suurtest muutustest maailma poliitmaastikul ja eelkõige Donald Trumpi naasmisest võimule. Trumpi uuesti presidendiks valimine on tekitanud vastakaid prognoose.
USA liitlased väidavad, et president Bideni strateegia võttis Ukrainalt võimaluse võita, vahendas portaal Unian reedel agentuuri Bloomberg.
Vaatamata Bideni administratsiooni jõupingutustele mobiliseerida ressursse Ukraina toetamiseks, väidavad Kiievi ja mitme liitlaspealinna ametnikud, et selleks on juba hilja. Ka Ühendriikide viimaste jõupingutustega suurendada sõjalist abi ja kehtestada Moskvale täiendavaid sanktsioone, on Ukraina nende hinnangul juba teel tüli sundlahenduse poole.
«Tema süda oli kahtlemata õiges kohas – ta mõistis, kui oluline on toetada Ukrainat Venemaa kallaletungi vastu,» ütles endine Briti kaitseminister Grant Shapps. «Kuid tema lähenemine on sageli olnud liiga ettevaatlik ja kõhklev, pärssides kaalukausi kallutamiseks vajaliku olulise toetuse pakkumist.»
Allikad ütlesid, et USA märkimisväärsed jõupingutused, sealhulgas rohkem kui 90 miljardi dollari suurune abi Ukrainale, ei ole andnud otsustavat eelist täiustatud relvade tarnete viibimise tõttu. Kriitilistel hetkedel 2022. aastal, kui Ukrainal oli strateegiline eelis, suhtuti Washingtonis president Zelenskõi üleskutsete viivitamatuks lisarelvade tarnimiseks ettevaatlikult, sest kardeti sõja ägenemist ja eriti tuumarelva kasutuselevõttu.