Paet kaabli rikkest: Venemaa ja Hiina testivad, kas ja mida EL ja NATO ette võtavad

Urmas Paet Foto: Madis Veltman

«Kui kaua võib? Euroopa Liidul (EL) ja NATOl tuleb lõpuks meie ühenduste kaitseks hakata astuma reaalseid samme. Passiivse protokollimise faas on läbi,» kommenteeris eurosaadik Urmas Paet (RE). 

«Venemaa ja Hiina testivad, kas ja mida EL ja NATO meie ühenduste lõhkumise korral ette võtavad. Seniste juhtumite puhul pole EL ja NATO midagi reaalset teinud ning see julgustab Venemaad ja Hiinat meie suhtes veelgi jultunumalt käituma,» leidis Paet. 

Ta rõhutas, et selleks, et meie taristu lõhkumine lõppeks, on vaja konkreetseid samme nii otseste lõhkujate kui lõhkumise tellijate suhtes. «Vastasel korral ühenduste lõhkumine Läänemeres jätkub ning levib ka mujale lääneriikide vetesse,» lausus Paet. 

«Seni aga maksavad muuhulgas Eesti ja teistegi riikide tarbijad ühenduste lõhkumisest tingitud kallima elektri kuude kaupa lihtsalt kinni. Rääkimata lisandunud julgeolekuprobleemidest ja alandusest, mida teeb teadmine, et Vene ja Hiina saavadki meie õue all lihtsalt laamendada ja meie ühendusi hävitada,» nentis Paet. 

Kolmapäeval kell 12.26 lülitus avariiliselt välja Eesti-Soome vaheline alalisvooluühendus EstLink 2. 25. detsembri õhtul laekus TTJA-le info, et riketest on mõjutatud kolm Eesti ja Soome vahelist meresidekaablit: katkenud on kaks Elisa kontsernile kuuluvat sidekaablit ning kahjustada on saanud ka üks CITIC Telecomile kuuluv sidekaabel.

Soome politsei uurib, kas välismaa kaubalaev on seotud jõulupühal Soome lahes täheldatud kaablikahjustusega.​

BNSi andmetel liikus EstLink 2 piirkonnas rikke ajal naftatanker Eagle S, mis liigub Cooki saarte lipu all. BNS viitas allikana sotsiaalmeedia kasutajale Auonssonile. Tolle andmetel olla Eagle S enne EstLink 2 piirkonda jõudmist kiirust alandanud. MarineTrafficust oli näha, et selle laeva lähedal seisis Soome piirivalve laev Turva. Fingridi esindaja ütles Aftonbladetile, et uuritakse ka sabotaaži võimalust.