/nginx/o/2024/12/23/16561462t1h1dca.jpg)
Kuna Eesti inimesed kindlustavad pigem esmalt oma vara ja alles seejärel mõtlevad iseendale, on õnnetusjuhtumikindlustus turu vaates suhteliselt väikesemahuline kindlustustoode. Samas on tegu suurepärase kindlustustootega, mis katab ka näiteks õnnetusi harrastussportlastega, kellel on suurem oht vigastuste tekkeks.
„Rõõm on tõdeda, et inimeste teadlikkus kindlustuse vajalikkuse osas on kasvanud ja aina enam on hakatud tähelepanu pöörama õnnetusjuhtumikindlustusele. Neid sõlmitakse nii endale kui ka lastele ning sageli kindlustavad lapsi hoopis vanavanemad,” räägib If Kindlustuse Balti reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Kairit Luht. Ta lisab, et õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb nii suuremate kui väiksemate juhtumite korral ning on mõeldud kõigile: nii lastele kui ka täiskasvanutele ja nii töötavale kui ka mittetöötavale inimesele.
Kergemate vigastuste korral aitavad kindlustatut päevaraha, valuraha ja raviteenuse kindlustuskaitse. Päevaraha kindlustuskaitse katab haigushüvitise ja igakuise kuupalga vahele jääva summa. Kaitse rakendub, kui kindlustatul ei ole pärast õnnetust võimalik töötada ja ta peab jääma haiguslehele. If hüvitab lepingusse valitud summa ulatuses päevaraha vastavalt haiguslehel viibitud päevade arvule, kusjuures esimesel neljal päeval makstakse päevaraha hüvitist topelt, kuna esimesed päevad on nii-öelda töötaja omavastutus ja riiklikku haigushüvitist üldjuhul siis ei maksta.
Juhul, kui haiguslehele ei jääda või on kindlustatuks laps, pensionär või töötu täiskasvanu, makstakse hüvitist vastavalt poliisile valitud valuraha kindlustuskaitse alusel. Kindlustuskaitse võimaldab ka katta ravikulud, et sissetulekutesse ei tekiks suurt auku ning oleks võimalus kohaneda uute muutunud oludega.
Millised õnnetused tavaliselt juhtuvad?
Kõige tihemini on Luhti sõnul väiksemate vigastustega juhtumeid: venitused, põrutused, nihestused kukkumise tagajärjel saadud luumurrud, aga ka spordivigastused. „Enim väljamakseid teeme valuraha hüvitiste alt. Mõned näited: kindlustatu väänas jalutades vasaku jala hüppeliigest, tekkis valu ja paistetus. Arst diagnoosis põrutuse ja hüvitis oli 1% valurahast ehk 150 eurot. Teise näitena võib tuua jalgpallimängus saadud vigastuse, kus käele kukkumine lõppes kodarluu murru nihkumise ja operatsiooniga. Tema sai hüvitist 9% valurahast ehk 1350 eurot.
Tootejuhi sõnul tekivad vigastused tihti kukkumise tagajärjel. Näiteks üks laps kukkus bussist maha astudes ning murdis õlavarreluu ja sai hüvitist 13% valurahast ehk 1950 eurot. Teine kindlustatu aga kukkus õues nii pahasti, et EMO-s tuvastati tal meniski ja sidemete rebendi – hüvitiseks sai ta 5% valurahast ehk 750 eurot.
/nginx/o/2024/12/23/16561463t1h3f3f.jpg)
„Suurimad väljamaksed on kahjuks seotud väga raskete õnnetusjuhtumitega nagu surmajuhtum või püsiv puue,” selgitab Luht. „Üldiselt kaitseb õnnetusjuhtumikindlustus nii suuremate kui ka väiksemate juhtumite korral. Kindlustus ei hoia küll ära õnnetust, ei võta ära valu ega too tagasi inimest, kuid tagab raskel ajal rahalise hüvitise.”
Kui soovid teada, mis maksaks õnnetusjuhtumikindlustus sulle või su kõigile pereliikmetele, saad selle hinda lihtsalt arvutada siit.
/nginx/o/2022/11/28/14991231t1ha67c.png)