/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/22/16559297t1h1119.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise pärib aru Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuselt, kes andis puuetega inimeste koorile mõista, et nad ei ole järgmisel aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole «Iseoma» esinema oodatud.
Erivajadustega inimeste koor jäeti laulupeolt kõrvale: «Osalemine pole võimalik» (9)
Hiljuti pöördus vaegkuuljate ehk viipekeeles laulva koori juht laulu- ja tantsupeo sihtasutuse poole, et uurida erivajadusega inimestest koosneva koori ettelaulmise võimalusi. Laulupeo üldjuht vastas talle aga, et kahjuks pole sellise koori osalemine laulupeol võimalik ning et «seda laadi kollektiivide väljendusvõimaluste jaoks peab leiduma teist laadi väljund».
Madise leidis aga, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt peaks riik tegema kõik, et anda puuetega inimestele võimalus arendada ja rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset potentsiaali mitte ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks. «See konventsiooni põhimõte seostub kenasti ka sihtasutuse enda eesmärkidega.»
Mõne kollektiivi välistamine juba ettelaulmiselt selle liikmete erivajaduste tõttu ei lähe kokku Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega.
Ta nentis, et laulupidu on mõeldud inimesi ühendama ja mõne kollektiivi välistamine juba ettelaulmiselt selle liikmete erivajaduste tõttu ei lähe kokku ei Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega ega ka riigi enda seatud eesmärkidega.
«Nii nagu teistel kooridel, orkestritel või tantsurühmadel peaks ka erivajadusega inimeste kollektiividel olema võimalik pääseda laulu- ja tantsupeole esinema,» leidis Madise, lisades, et mõistagi kõik soovijad laulukaare alla ei mahu, ent kollektiivide seast valiku tegemiseks peavad olema kõigile mõistetavad kriteeriumid.
Õiguskantsler märkis, et tuleva laulu- ja tantsupeo tutvustuses seisab, et inimene ning inimlikkus on väärtused, mis on inspireerinud «Iseoma» loojaid: «Seekordne pidu kannab mõtet, et kui kunagi sai laulupeole tulnud murdekeelsest maarahvast kirjakeelne eesti rahvas, keda seob armastus oma kodukeele ja -maa vastu, siis nüüd saab kirjakeel laulupeol taas murreteks lahti lauldud.»
«Eesti riigikeel on eesti keel. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Viipekoor, kes soovib samuti laulupeol esineda, esitaks oma laulud eesti viipekeeles. Koor on ise pannud segakooride repertuaari viipekeelde,» lisas ta ja tõi välja, et viipekoori osalemine rõhutaks veelgi eesti keele rikkust.
Et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel, ootab Madise sihtasutuselt selgitust, kuidas on viipekoori või mõne teise tavapärasest erineva koori, orkestri või tantsurühma üldpeolt väljajätmine kooskõlas Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste, sihtasutuse eesmärkide ja üldpeo «Iseoma» kontseptuaalse eesmärgiga.
Delfile sõnas sihtasutuse juhataja Margus Toomla põgusalt, et nad arutavad kõiki küsimusi, et leida hea lahendus.