Luubi all ⟩ Kas Eesti on end vaeseks vingunud?

Hinnad Eestis FOTO: Artur Kuus Foto: Artur Kuus

Detsembri lõpp läheneb, inimesed ootavad jõule. Bolti taksojuht räägib, et on sel aastal juba kuus Eesti peret lennukile viinud – kolisid riigist minema, sinna, kus parem. «Ja mina olen ainult üks taksojuht. Teistel on sama,» ütleb ta.

Aasta, tundub, on olnud tõesti raske. Hinnad on järsult tõusnud, kohe kerkivad ka senised maksud ja jõustuvad uued. Valitsus aga räägib, et pole parata, praegu tuleb küll püksirihma pingutada, aga see olla tulevase jõukuse alus. Kas Eesti inimene on selle aastaga vaesemaks jäänud või rikkamaks saanud?

Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak vaatab numbreid ja ütleb, et abivajajate arv on hoogsalt kahanenud, vaesuses elavaid inimesi on aastaga vähemaks jäänud. Kasvanud on sissetulekud (kõiki tululiike kokku rehkendades keskmiselt kaheksa protsenti), suurenenud toetused (keskmiselt 14 protsenti), abivajajaid vähemaks jäänud.

«Toimetulekutoetuse statistikat jälgime igakuiselt. Nii nagu on vähenenud suhtelise ja absoluutse vaesuse näitajad, on ka toimetulekutoetuse saajate arv võrreldes eelmise aastaga kahanenud,» räägib Nõlvak. «Kui eelmise aasta septembris oli toimetulekutoetuse saajaid kokku 14 782, siis sel aastal samal ajal 12 268 ehk toetuse saajate arv on vähenenud 17 protsenti.»

Veel lähemalt numbritesse sisse vaadates selgub, et suurem vähenemine on toimunud küll ajutise kaitse saajate vähenemise arvelt (mullu septembris oli neid 6304 ja tänavu 4231), kuid vähenenud on ka püsivalt Eestis elavate toetuse saajate arv (vastavalt 8478 ja 8037). «Statistiliselt on inimeste elujärg veidike parem,» ütleb Nõlvak.