/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/08/29/14796206t1hfd34.jpg)
Terviseameti andmetel on viimase nädalaga grippi haigestunud inimeste arv kahekordistunud ja võib järsku kasvada. Ka koroonaviiruse juhtumite arv on taas tõusuteel.
Grippi haigestumine on kahekordistunud ja võib järsku kasvada
Nädalaga haigestus grippi 76 inimest. Laboratoorselt kinnitati 41 gripiviirust, millest 33 olid A-gripiviirused ja 8 B-gripiviirused. Gripiviiruse aktiivsus on viimase nelja nädala jooksul järjepidevalt kasvanud ning grippi haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga kahekordistunud.
Lähinädalad toovad tõenäoliselt kaasa grippi haigestumise järsu tõusu ja haiglatesse toimetatute arvu suurenemise, eriti riskirühmades.
Nädalaga toimetati gripi tõttu haiglatesse neli inimest, ühel juhul esines gripp kaasuva haigusena. Arvestades gripiviiruse omadust ägestada kroonilisi haigusi, ei saa välistada, et põhihaiguse ägenemise põhjus oli seotud gripiviirusega.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on ägedate hingamisteede nakkuste tõttu esmatasandi tervishoiutöötajate ja haiglatesse pöördumiste arv hetkel hooajaliste ootuste piires, kuid gripiviiruse aktiivsus on kasvutrendis. Euroopa Liidu ning Euroopa majanduspiirkonna riikides on positiivsete testide osakaal 10 protsenti, mis viitab talvise gripiepideemia algusele.
Ka koroonaviiruse juhtumite arv on pärast seitsmenädalast langustrendi taas tõusuteel, kasvades varasema nädalaga võrreldes 12,5 protsenti.
Haiglatesse toimetati 111 inimest, kellel diagnoositi koroonaviirus kas põhi- või kaasuva haigusena, neist 27 inimest ehk 24,3 protsenti raskekujulise koroonaviiruse tõttu. 24 inimest ehk 21,6 protsenti olid üle 60-aastased. Haiglaravi vajavate inimeste arv püsib stabiilsena, kuid kaasuva koroona diagnoosiga haiglasse toimetatute arv kasvab. Intensiivravi vajadus on minimaalne ja surmajuhte ei registreeritud.