Kaitsepolitsei pidas kinni rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises kahtlustatava naise

Pildil kaitsepolitsei terrorismivastane õppus. Foto: Toomas Huik

Kaitsepolitsei pidas kinni rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises kahtlustatava naise ning riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus ta vahi alla.

Kahtlustuse kohaselt käsutas 65-aastane Tatjana sanktsioonide all oleva välismaal elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi raha ja tegi Eestis kättesaadavaks suurusjärgus 50 000 eurot, millega oli fondil eesmärk rahastada Eestis kriminaalmenetluses kohtu all oleva süüdistatava õigusabikulusid.

Kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul oli see raha kahtlustuse järgi mõeldud Venemaa kodanikule Andrei Andronovile, keda süüdistatakse vägivallatutes tegudes Eesti riigi vastu. Andronov on kohtu all koos riigireetmises süüdistatavate Eesti kodanike Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsiga.

Eesti riigi vastu suunatud vägivallatutes tegudes süüdistatav Venemaa kodanik Andrei Andronov Harju maakohtus. Foto: Mihkel Maripuu

«Venemaa Kaasmaalaste Fondi kaudu püüab Kreml lõhestada Eestit. Ka pärast agressiooni Ukrainas ja sanktsioonide nimekirja kandmist püütakse varjatult Eesti julgeolekut ohustavat tegevust jätkata,» selgitas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Taavi Narits. «Venemaa Kaasmaalaste Fondi tegevus on ohuks Eesti julgeolekule ning tegutseme otsustavalt fondilt tuleneva ohu ennetamisel ja tõkestamisel.»

Kohus võttis kahtlustatava 18. detsembril riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul on Euroopa Liit seadnud sanktsioonid erinevatele Venemaa organisatsioonidele, mille tegevus võib kujutada ohtu Euroopa julgeolekule.

«Venemaa asutustega suhtlemisel ja asjaajamisel tuleb teadvustada, et tegemist on Euroopa suhtes vaenuliku riigiga, mistõttu tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Sanktsioonide rikkumine on kuritegu ja toetab Venemaa agressiooni Ukrainas ning ohustab julgeolekut Euroopa Liidus. Mõne Venemaa eriteenistuste huvides tegutseva inimesega või asutusega koostöö tegemine võib aga olla riigivastane kuritegu. Seetõttu uurime kahtlustatava tegevust edasises menetluses põhjalikult, et tuvastada võimalikult täpselt asjaolud ja kontrollida, kas menetluse käigus on alust kellelegi veel kahtlustus esitada,» ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond (inglise keeles Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad, vene keeles Фонд поддержки и защиты прав соотечественников, проживающих за рубежом, edaspidi Fond) on alates 2023. aasta juunist EL Nõukogu otsusel sanktsioneeritud isikute nimekirjas. Fond kanti sanktsioneeritud isikute nimekirja, sest seda rahastab Venemaa Föderatsioon ja see on asutatud selleks, et täita Venemaa valitsuse välispoliitilisi eesmärke ning sellel on oluline toetav roll Venemaa valitsuse lõhestuspoliitika elluviimisel.

Tulenevalt EL Nõukogu otsusest on sanktsioneeritud isikutele keelatud teha kättesaadavaks raha ja majandusressursse. Sellise raha kättesaadavaks tegemisena tuleb käsitleda ka sanktsioneeritud isikule kuuluva raha käsutamise võimaluse loomist.

Kriminaalmenetlust viib ellu kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur.