Ma olen bändis, võisin lõpuks öelda. Olgu peale, ma ainult plõnnisin taustal kitarri, mul lubati R.E.M.-i «Man on the Moon» kaveris kaasa laulda ainult sõnu «yeah, yeah, yeah» ja bänd harjutas Laki tänaval, mis on just selline tänav, et ma pigem sureks kui seda mööda käiks, sest feng shui on seal kohe kohutavalt halb. Aga see oli bänd. Täitsa ehtne bänd.
Tellijale
Vello Vikerkaar: untsantsakad ehk bänditegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.