Kutseharidus Eesti haridussüsteemis kipub ikka vaeslapse ossa jääma

Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus nentis rahastamise põhimõtteid analüüsides, et üldhariduses on kõik tunnid rahastatud, kutsehariduses aga mitte, ning seetõttu ei jätku kutseõppeasutustes palgaraha. Foto: Elmo Riig

Kakskümmend aastat Viljandi kutseharidus­keskust juhtinud Tarmo Loodus kirjutas sotsiaal­meedias, et vaatamata loosungile «Kutseharidus on majanduse vereringe» ei ole see ilmselt riigile oluline.

Meist ei räägita haridusleppes, ei räägita karjäärimudelis, riigikoolide remondifondist jaotatakse 10 miljonit eurot omavalitsustele infotehnoloogia hankimiseks – mitte kutsekoolidele, kus mõnes oodatakse remondiraha aastaid – nii kirjutas Loodus selle nädala alguses.

«14 miljonit suunati valitsuse reservi (2024 vähendati kutsekoolide tulemusrahastamist 3 miljonit eurot) jne. Jaak Aaviksoo uurimus hariduse rahastamisest tõi välja, et kutsehariduses on puudu 50 miljonit eurot.»

Koolijuhi sõnul on kogu tegevustoetus kutseharidusele olnud seitse aastat järjest ühesuurune, umbes 93 miljonit eurot – ja nii ka järgmisel aastal. Samal ajal on kutsekoolides õppijate arv 3000 võrra kasvanud.