President kuulutas välja tuleva aasta riigieelarve ja veel kümme seadust

Alar Karis.  Foto: Martin Pedaja

President Alar Karis andis täna heakskiidu seadustele, mis puudutavad järgmise aasta riigieelarvet, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusu, julgeolekumaksu, ministeeriumite vastutust valdkondade üle, hüvitise maksmist kommertsliinide vedajatele. Samuti puudutavad vastuvõetud seadused abivajavate laste märkamist ja abistamist ning hooldusperesid, jäätmete käitlemist, rahva tervist, vanglateenistuse õigusi, tolliseadust ning romusõidukeid ja vanasõidukeid.

2025. aasta riigieelarve seaduse tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,8 protsenti ning kulud 0,7 miljardit eurot ehk 3,9 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses. Kaitsekulud on järgmisel aastal 3,3 protsenti SKPst. 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi. Koos juba kehtestatud aktsiisitõusudega tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal 10 ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal 5 ja 2026. aastal 10 protsenti. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiis kasvab 5 protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt jäetakse piirikaubanduse kasvu vältimiseks ära tuleva aasta juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus. Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal 5 protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist.

Julgeolekumaksu seadusega kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: 2 protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, 2 protsenti füüsilise isiku tulult ja 2 protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega nimetatakse Justiitsministeerium uue aasta algusest ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks, millele antakse üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded. Mitme ministeeriumi vahel jagatakse ringi valdkonna vastutus. Seadusega kaotatakse riigisekretäri ametikohal juriidilise kõrghariduse nõue ning täiendatakse riigivaraseadust sätetega, mis võimaldavad anda riigivara kasutusse kogumina. Lähiaastatel on planeeritud riigimaid rohkem kasutusse anda energiaparkide rajamise eesmärgil. Samuti on seni ilmnenud kogumite moodustamise vajadus riigimaade põllumajanduskasutuseks andmisel.

Ühistranspordiseaduse muutmise seadusega luuakse alused kommertsliinide vedajatele tasuta sõidu õigust omavate inimeste vedamise kohustuse eest hüvitise maksmiseks. Uue seadusega ei muutu tasuta sõidu õigust omavate inimeste ring, küll aga tuleb kommertsbussifirmadel riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõidu õigust tõendavat dokumenti ning toetuse taotlemisel esitada muu hulgas nullpiletiga sõitnud inimeste kohta andmeid.

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel. Seaduses nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Muudatusega suureneb tugi hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine riigieelarvest. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega kehtestatakse meetmed, et vältida ja vähendada jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju, rõhutada vajadust soodustada toidu annetamist ja muul viisil inimestele tarbimiseks ümberjaotamist. Seadus muudab lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmise. Pakendiseaduse alusel tekkib pakendiettevõtjatele võimalus rakendada tagatisraha kõigile pakenditele.

Rahvatervishoiu seadusega kehtestatakse seaduse uus terviktekst, mis ajakohastab valdkonda ja asendab 1995. aastast kehtinud rahvatervise seaduse. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele. Seadusega sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele., keelustatakse alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine ning sätestatakse nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ja ujulatele. Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele ning laiendab Terviseameti järelevalvepädevust. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus muutmisega saab edaspidi uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.

Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus tagab tõhusama õiguskorra kaitse ja vangla julgeoleku ning aitab kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Seadusega täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.

Tolliseaduse muutmise seadusega tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Kaitsevägi saab juurdepääsu õiguse tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogule. Lisaks antakse ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.

Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on seotud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseadusega. Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Romusõiduki teisaldamise õigus antakse lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile. Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant.