Õiguskaitsjad lasid RMK puiduäri ninameestel uurimise alt pääseda

Õiguskaitsjad teadsid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puidutehingute kohta käivatest kahtlustest juba aastaid tagasi, aga ei uurinud asja edasi siis, kui korruptsioonivastase seaduse järgi saanuks asjaosalisi palju rohkem pitsitada. Tehingutega seotud inimesed ei arva, et on milleski süüdi.

Küsimusi tekitavad seosed RMK sooduspuiduäri ning tippametnike ja poliitikute vahel jõudsid õiguskaitsjate tähelepanu alla kui mitte varem, siis kindlasti Tartu tselluloositehase skandaali ajal 2017–2018.

Juba Est-For Investi tahtel kiirkorras muudetud planeerimisseadus tselluloositehase ehituse läbisurumiseks riikliku eriplaneeringuga, mille kulude, sealhulgas keskkonnamõjude hindamise eest tasunuks riigi asemel ärimehed, ajas korruptsioonitundlikud tagajalgadele.

Huvitatud isikul ei tohiks olla ka näiliselt võimalik kallutada planeeringu koostamist rahastamise kaudu oma huvides.

Kunagine riigikontrolör, praegune Eesti Vabariigi president Alar Karis

«Huvitatud isikul ei tohiks olla ka näiliselt võimalik kallutada planeeringu koostamist rahastamise kaudu oma huvides,» üritas toonane riigikontrolör, praegune Eesti Vabariigi president Alar Karis veenda riigikogu majanduskomisjoni seadusemuudatusest loobuma. «Oleks mõistlik erinevate riskide maandamiseks ja nii avalike kui ka erahuvide tasakaalustatud kaitseks näha riigieelarves ette raha planeeringute jaoks, mille koostamist riik korraldama peab.» (6.04.2017)

Seadusemuudatus oli üks Est-Fori 12 nõudmisest valitsusele, millest kirjutas toona Eesti Päevaleht («Miljardiprojekti ärimeeste soovitud seadus kätkeb korruptsiooniriski» EP 7.04.2017). 

Kapo kuulas kaebajad ära

Nagu Postimees laupäeval kirjutas, lekitas üks RMK nõukogu liige Est-Fori ja RMK koostööprotokolli kavandi teatud motiivil kindlale inimesele ja leping jõudis ka Eesti Televisiooni «Pealtnägijani».

Kavandi järgi plaanis RMK müüa ettevõttele 15 aastat jutti pool kogu müüdavast paberipuidust Põhjamaade hinnaga. Kui puitu oleks hakatud müüma 2020. aastast, nagu plaanis oli, oleks Est-For näiteks Rootsi ja Eesti paberipuidu hinnavahelt teeninud umbes 52 miljonit eurot. Puit oleks ära võetud teistelt ettevõtetelt, kellest üks suuremaid konkurente Raul Kirjanen võttis «Pealtnägijas» Est-Fori plaanitava lepingu vastu reljeefselt sõna. Konkurente esindavad advokaadid hindasid, et sellises mahus ühe ettevõtte eelistamine on keelatud riigiabi.

Probleem polnud ainult selles, et advokaadibüroo hindas salajase Est-Fori lepingu kavandi seadusevastaseks. Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise on keelatud ja selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Trahv polnud aga kaugeltki hirmutavaim karistus. Teatavasti oli ju valitsus otsustanud Est-Fori nõudmised nui neljaks täita. Valitsusega tehtud kokkuleppe (välja arvatud RMK puidudiili detailid, mis lepiti kokku eraldi) nurjamise nimel tegutsenud lekitaja karjäär oleks võinud saada kabelimatsu. Risk oli ülisuur, kuid lekitamise motiiv kaalus selle üle.

Tselluloositehase saagat jälginud looduskaitsetaustaga inimesed (nimed on Postimehele teada – Ü. H.) käisid kaitsepolitseis (kapo) nende seoste teemadel vestlemas. Hiljem suhtlesid nad ka riigiprokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei töötajatega. Rääkimas käinud meenutasid, et kuigi tol ajal polnud midagi aegunud, kuulasid õiguskaitsjad info ära ja seejärel enam ühendust ei võtnud.

Tähelepanuväärne vangerdus

Midagi siiski toimus: juunis 2018, samal ajal, kui valitsus otsustas tselluloositehase eriplaneeringu lõpetada, lahkus keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ametist, Eesti Erametsaliidu juhiks.

Kuigi Talijärv ütles Postimehele, et ei teadnud midagi RMK kestvuslepingute sisust, oli vähemalt Est-Foriga teine lugu. «Seal oli selline õhkõrn jää, mille peal tuli kõndida. Selleks tuligi igasugu juriidilise abi asju kasutada. Välja selgitada, kas on keelatud riigiabi või ei ole,» selgitas Talijärv. Sellega ta RMK nõukogu liikmena protokollide järgi aktiivselt ka tegeles.

Kummalisel kombel väitis Talijärv, et sai Graanul Investi lepingutest teada alles riigikontrolli auditist, kuigi neist tehti mitu korda juttu RMK nõukogus just Est-Fori lepingu ettevalmistamise ajal.

Talijärv siirdus erametsaliidust pensionile septembris 2021 – mõni kuu pärast seda, kui Postimees alustas RMK käest kestvuslepingute andmete väljanõudmist.

Õiguskaitsjate huvi õnnestus korraks värskendada

Õiguskaitsjate huvi värskendati aastal 2022 pärast Postimehe paljastavaid artikleid kestvuslepingutega ja oksjonil müüdud puidu märkimisväärsetest hinnaerinevustest. Tol hetkel sai avaldada vaid keskmisi hindu, sest RMK keeldus firmade kaupa hindade avaldamisest seni, kuni kohus seda teha käskis (30.06.2024).

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroos sel teemal vestlemas käinud inimese meenutusel oli uurija kurtnud, et tõendeid on keeruline leida. Sama uurija oli väljendanud tänavu suvel, kohe pärast riigikontrolli auditi avaldamist, elavat huvi teema taas üles võtta, kuid enne kohtumist kadus nagu tina tuhka.

Kapo: ebasoodne tehing ei pruugi veel olla kuritegu

2023. aasta suvel esitas mittetulundusühing (MTÜ) Päästame Eesti Metsad kuriteoteate toona keskkonnaministeeriumi asekantsleri ametist koondatud Marku Lambi tegevuse uurimiseks, muu hulgas mille tulemusel sai MTÜ hinnangul RMK segamatult salajast sooduspuiduäri ajada. Lamp oli RMK nõukogu liige ja esimees 2018–2020 ning metsanduse eest vastutav ministeeriumiametnik.

Lambi tegevusega kokku puutunud ametnik, kelle nime Postimees allikakaitse huvides ei avalda, nentis siis: «Ministeeriumis ei käi ükski teine niimoodi rääkimas [puidu]sektori jutupunkte, teatud infot võimendamas.» Lamp ise tõrjus süüdistusi ja ütles, et on alati tegutsenud kestliku metsamajanduse ja looduskaitse nimel. 

Ma ei usu, et siin on selline julgeolekuoht, et peaksime selle menetlemisega tegelema.

Endine kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu

«Ma ei usu, et siin on selline julgeolekuoht, et peaksime selle menetlemisega tegelema,» kommenteeris juunis kapo peadirektori ametist lahkunud Arnold Sinisalu portaali Rus.Postimees ajakirjanikule Anastasiya Tidole.

Arvestades, et RMK sooduspuidudiilide tõttu pole välistatud kahju riigile ja ettevõtted on saanud kasu, miks ei ole võimalik kahtlustada mõne tippametniku korruptsioonisüütegu?

«Mõistame, et ebaõiglust nähes on soov kedagi vastutusele võtta,» vastas pressiesindaja Marta Tuul kapo nimel. «Kapo ei saa anda hinnangut ministeeriumi tegevusele või tegevusetusele, kui ei ole konkreetselt kuriteole vastavat viidet. Ebasoodne tehing ei pruugi veel olla kuritegu. Korruptsioonisüüdistus peab põhinema mingil tegevusel. Näiteks on antud altkäemaksu või saadud mõni muu hüve osutatud teenuse eest. On oluline tagada, et kriminaalmenetlus alustatakse alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt.»

Lambi kohta esitatud kaebust arutlusest kõrvale jättes kirjutas politseiametnik vastuseks: «Menetleja, olles tutvunud avaldusega, peab tõdema, et sellest nähtub vaid avaldaja isiklik [negatiivne] hinnang asekantsleri tööle.», kuid teises lauses viitas seadusepunktile, mille järgi peavad kriminaalmenetluse alustamise otsustama pädevad menetlejad, kui nad on kuriteotunnused kindlaks teinud ja tõsiasjaks tunnistanud. Vaid avaldusega tutvumisest ei piisa. MTÜ vaidlustas seadusega vastuolus oleva otsuse, kuid Põhja ringkonnaprokuratuur jättis kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et MTÜ-l pole kaebeõigust.

Mida me ikka tagantjärgi ette võtame, sisuliselt on ta ametiaeg lõppenud.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets

Kaebeõigus olnuks ministeeriumil, kuid toona kantsleriks saanud Keit Kasemets ütles Postimehele, et ei taha Lambi tegevuse uurimist: «Mida me ikka tagantjärgi ette võtame, sisuliselt on ta ametiaeg lõppenud.»

Nii politseil kui ka kapol on õigus menetlust alustada ka ilma avalduseta, sealhulgas ajakirjanduses ilmunud materjalide põhjal, kuid nad ei alustanud.

Isegi riigikontrolli audit ei aidanud

Riigikontrolli kirjutas juulis 2024 avaldatud auditis, et RMK oli sõlminud mitme ettevõttega salajased sooduslepingud, mida ei lubanud isegi RMK enda puidumüügikord, rääkimata metsaseadusest. RMK oli müünud osale ettevõtetest puitu alla turuhinna ning sama puitu samal ajal eri ettevõtetele isegi 40-protsendilise hinnavahega.

Riigikontrolör Janar Holm hindas, et RMK rikkus seadust. RMK dokumendid viitavad, et RMK juhtkond, ministeeriumi tippametnikud ja osa nõukogu liikmetest olid probleemidest aastaid teadlikud, kuid soosisid sellise puidumüügi jätkumist ning tegid kõik endast oleneva, et üldsus sellest teada ei saaks. Kui üldsus teada sai, siis tegid nad kõik endast oleneva, et kedagi toimunu eest vastutusele ei võetaks.

Kapo, kelle menetleda on kõrgemate riigi- ja kohalike omavalitsuse ametnike korruptsioonikuriteod, ei algatanud kriminaalmenetlust. Prokuratuur lubas seda kaaluda, kuid napilt kahe nädala pärast loobus samuti.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Marek Soomaa põhjendas, et riigikontrolli auditis pole selleks piisavalt infot. Samas ei küsinud prokuratuur enne otsuse tegemist riigikontrollilt auditiga seoses mitte midagi, kinnitas riigikontroll Postimehele.

Sooduspuitu saadi kuni viimase ajani

Skandaalsed eelkokkulepped tehti rohkem kui kümme aastat tagasi ja on võimaliku vastutuse mõttes aegunud. Kestvuslepinguid ja nende pikendamisi, mida riigikontroll probleemsetena näeb, on aga sõlmitud ka vähem kui viis aastat tagasi.

«Prokuratuuril puudub teave, kas ja kui palju oleks riigile nende lepingutega kahju tekkinud,» sõnas Soomaa juulis. «Kriminaalmenetluse alustamiseks ei saa kahju tekkimine aga olla hüpoteetiline ega hinnanguline.»

Postimees vaatles eelmisel nädalal vaid viiendikku RMK puidumüügist aastatel 2011–2024. RMK müüs ainuüksi paberi- ja küttepuitu kestvuslepingutega üheksale suuremale ettevõttele turuhinnast umbes 40 miljonit eurot odavamalt.

Riigikontrolli auditis on toodud näiteid, kuidas RMK teatud ettevõtteid veel rohkem eelistas, vedades puitu omal kulul erametsaomanike poolt mõistlikuks hinnatud kuni 50 kilomeetrist kaugemale, näiteks Võrumaalt üle 200 kilomeetrit Kundasse või Pärnusse.

Lisaks viitas Postimees, mida tuleks analüüsida, et võimalikke kahjunäitajaid veel täpsemaks (muuhulgas isegi suuremaks) saada: puidu hinda metsa ääres ja veokaugusi tehastesse. Riigikontrolli auditis on toodud näiteid, kuidas RMK teatud ettevõtteid veel rohkem eelistas, vedades puitu omal kulul erametsaomanike poolt mõistlikuks hinnatud kuni 50 kilomeetrist kaugemale, näiteks Võrumaalt üle 200 kilomeetrit Kundasse või Pärnusse.

Õiguskaitsjad keelduvad kahju võimalikkust nägemast

Kapo ja keskkriminaalpolitsei teatasid, et Postimehe nüüdsetes artiklites avaldatu ei pannud neid oma varasemaid seisukohti muutma.

Soomaa ütles, et prokuratuur pole saanud lisateavet, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Ta rõhutas üle, et kuriteokoosseis on täidetud vaid siis, kui kuriteoga oleks tekitatud üle 40 000 euro suurune kahju.

Postimehes avaldatud graafikute järgi on aga ainuüksi üheksale ettevõttele müüdud viimasel viiel aastal puitu 19,3 miljoni euro võrra soodsamalt, võrreldes sama aja turuhindadega. Miks Soomaa leiab, et kahju on väiksem kui 40 000 eurot?

«Prokuratuuril pole teavet, mis annaks kindluse väita, et teie viidatud tehingutega tekkis RMK-le kahju. Artiklis on toodud küll vaade statistikale, kuid mitte karistusõiguslikult arvestav kinnitus võimaliku kahju tekkimisest. Artiklist on näha, et arvesse on jäänud võtmata asjaolud, mis võisid hindu mõjutada,» väitis ta. Ta viitas vaheladude, veohindade ja sihtkohtade andmetele, mis paljastas asjast pooliku arusaamise riigikontrollilt lisainfo küsimata jätmise tõttu. Arusaamatusele viitas ka tema teine viide artiklile, mis rääkis võimalikust veelgi suuremast, mitte väiksemast kahjust: «Kas ja kui palju võis RMK müüa küttepuidu sildi all kallimat paberipuitu, et lubatud maht täis saada, on tagantjärele võimatu kindlaks teha.»

Kui Postimees artiklist valesti arusaamisele tähelepanu juhtis, Soomaa enam midagi lisada ei tahtnud. Tal oli aga veel üks argument teemaga mitte tegelema hakkamiseks: «Lisaks sellele tuleb kahju jaatamiseks arvesse võtta, et see oleks tekitatud kellegi lubamatu ja tahtliku tegevuse tulemusena. Praegu nähtub avalikest allikatest kättesaadava teabe alusel, et RMK on oma tööprotsesse ajas parendanud, mis annab kinnitust sellest, et varasem tegevus on lähtunud tolle hetke parimast teadmisest, mitte kellegi pahatahtlikust soovist kahju tekitada.»

Sellega jättis Soomaa lihtsalt kõrvale laupäevases Postimehes avaldatud kirjeldused, kuidas RMK piltlikult öeldes koera saba karvakaupa raius, kuigi siseauditid ja õigushinnangud korduvalt keelatud riigiabi ja korruptsiooniriskile viitasid.

Küsimusele, millisel juhul oleks prokuratuuri hinnangul tegevus «lubamatu ja tahtlik», sest RMK juhtkond ei saanud ju kogemata ettevõtetele puiduhindu määrata, jättis Soomaa samuti vastamata.

Kord saab, kord ei saa

«Kriminaalmenetlust ei saa alustada kuritegude otsimiseks,» rõhutas Soomaa. Sellised seisukohad pole aga alati eriliseks takistuseks olnud. Värvikaim näide on praegu käiv kohtuasi endise Tartu abilinnapea Priit Humala (Isamaa) ja Bigbanki omaniku Parvel Pruunsilla (Isamaa) üle. Süüdistuste keskmes on üks maja Tartus, mille Pruunsillaga seotud korporatsioon Sakala ostis Riigi Kinnisvara ASilt avalikult oksjonil ära 1,2 miljoni euro eest. Protsessi käigus selgus muu hulgas, et kapo jälitas teiste seas ka Riigi Kinnisvara ASi õigusosakonnajuhti Tõnis Rebbast vaid seetõttu, et tegu on Pruunsilla sõbraga, ning kuigi midagi ebaseaduslikku lõpuks ei tuvastatud, jäi mees kapo mahitusel tööst ilma. («Kapo korraldas riigitöötajale suusa: sõprus Parvel Pruunsillaga viis töö kaotuseni» ÕL 1.11.2024)  

Kui Eesti õiguskaitseorganid keelduvad sisuliselt uurimast keelatud riigiabi küsimust, mille tõttu kannatasid ettevõtted, kes RMK käest sooduspuitu ei saanud, on viimastel ainuke võimalus pöörduda kaebusega otse Euroopa Komisjoni poole.

RMK sajandi kartelli osalised pääsesid puhtalt, kõik materjalid hävitati

Üle 15 aasta tagasi tagasi sõlmitud, RMK «sajandi kartelliks» ristitud ebaseadusliku suurdiili kriminaalasja toimik hävitati juba kolm aastat pärast kohtumäärust.

Kohtuasja lõpetas Viru maakohus 2014. aastal. Napis kohtumääruses oli kirjas, et prokurör taotles menetluse lõpetamist kõigi süüdistatavate suhtes seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ning sellega, et isikute süü ei ole suur. Kohtunik nõustus sellega.

Kartellikokkuleppe sisu kohta seisab määruses vaid üks lause: «Kriminaalasja menetlus alustati 13.10.2008. a Konkurentsiametile laekunud Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe A. K. avalduse alusel konkurentsi kahjustava tegevuse tunnustel selle kohta, et ettevõtjad jagasid omavahel ära ajavahemikul 10.09.2008. a kuni 23.09.2008. a Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2008. a korraldatud «Puiduveoteenuse tellimise» riigihankeid ning sõlmisid RMK-ga tunduvalt kallima hinnaga hankelepingud puiduveoteenuse osutamiseks kuni aastani 2013.»

Konkurentsiamet kinnitas, et saatis kõik materjalid prokuratuuri, kust öeldi, et ei seda materjali ega toimiku koopiat alles pole. Sama väitsid asjaga tegelenud prokurör ja tema abi. Ainukesed allikad asja sisu ja tegelaste kohta on toonased ajaleheartiklid ja üks eelnev audit.

Pärast ohtraid kaebusi tellis toonane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi (RE) 2007. aastal erakorralise auditi RMK hangete seaduslikkuse kohta. Paljastus korruptsioonihõnguline korralagedus ja eeldused pettustele: üheski kontrollitud töövõtulepingus polnud viiteid riigihankele, metsamaterjali mõõtmist ja varusid ei saanud kontrollida jne.

Audit polnud ministri laualt jõudnud veel sahtlissegi libiseda, kui värskelt RMK juhiks naasnud Aigar Kallas teatas, et senised metsavarumise hankelepingud ei võimalda veoteenuse hinda tõsta. RMK kuulutas välja 38 uut viieaastast riigihanget rohkem kui saja miljoni euro väärtuses.

Hange oli magus ja ettevõtjad tahtsid sellest maksimaalset kasu lõigata. Paar aastat hiljem lahvatas aga skandaal («Suurim kartell sündis Ussimäel» ÄP 4.03.2010), «Uurijad kahtlustavad metsaettevõtteid Eesti suurimas kartellikokkuleppes» PM 5.03.2010). 

Postimehe artikli teksti järgi sõlmisid metsaveofirmad riigihankel keelatud kokkuleppe, et saada soodsamaid veolepinguid. Hanke läbi viinud RMK metsamajanduse peaspetsialist aga aitas kahtlustuse kohaselt ebaseaduslikule kartellile kaasa.

Kõigepealt ei seadnud ta pakkumiste tegijatele tagatisraha. Nii esitasid suuremad veofirmad kümneid pakkumisi, mille nad hiljem «trahvita» tagasi võtsid. 517 pakkumisest võeti tagasi kokku 240. Seda tehti aga siis, kui ümbrikud olid avatud ja kõigil oli enam-vähem selge, kelle pakkumine oli soodsam ja kes tõenäoliselt võidab.

Just hilisemas pakkumiste tagasivõtus nägid konkurentsiameti uurijad ja riigiprokuratuur karistamist väärt tegevust. Seda põhjusel, et kui odavam pakkumine tagasi võeti, oli RMK sunnitud sõlmima lepingu järjekorras järgmise, aga kallima pakkujaga.

Hankel osales ligi 60 metsaveofirmat. Kallas oli andnud konkurentsiametile teada, et neist 25 tegevus on kahtlane. Samas sõlmis RMK kõikide võitnud vedajate lepingud, sest «polnud alust keelduda». Seega said ettevõtted plaanitud tulu RMK käest kätte. Kokkumängu tulemusena kaotas RMK umbes 2,6 miljonit eurot.

Toonane keskkonnaministeeriumi kantsler (RMK nõukogu liige) õigustas veolepingute sõlmimist firmadega, kel lasus algusest peale kartellileppe kahtlus, väitega, et palke ei saa metsa mädanema jätta.

Oma töötaja käitumises RMK juhtkond süüd ei näinud, kuigi ettevõtted said just tema käest info pakkumiste ja hindade kohta, mida ta ei oleks tohtinud nendega jagada.

Äripäevas on täpsemalt mainitud, et pakkumiste avamise juures viibis hulk ettevõtjaid, kes kirjutasid kogu info üles, sh konkurentide hinnad. Saadud infost pandi kokku tabel, mis rändas kõikide asjasse pühendatute e-postkasti.

«Võimalik, et RMK juhi kiire reageerimine on põhjuseks, miks uurijad ei suutnud selgitada välja hankega tegelenud RMK töötajate käitumismotiivi,» seisab Äripäevas.

Prokuratuur loobus RMK töötaja vastu süüdistuse esitamisest. «Ta ei pannud kuritegu toime omakasu eesmärgil, vaid tahtis lahendada olukorda, kus ettevõtjad olid esitanud pakkumusi, mida nad tegelikkuses ei suutnud ega soovinudki täita,» vahendas riigiprokurör Triin Bergmanni seisukohta pressiesindaja Carol Merzin. «Veolepingute sõlmimise viibimise korral oleks aga RMK kandnud olulist kahju.» («RMK töötaja pääses metsaveokartelli-süüdistusest» PM 9.04.2010) 

Kohtu all olid vaid ettevõtjad.