Kokkuhoid sundis kasarmut ülerahvastama

Kuigi mereväe kasarmus on kohti 130 ajateenijale, elab seal tegelikult ligi paarsada meest, sest kokkuhoiu eesmärgil keelati mõne aasta eest laevadel ööbimine.

«Vahiteenistus mereväe laevadel korraldati ümber 2009. aastal, mil sai aktuaalseks kulude kokkuhoid - pärast tööpäeva lõppu laevad lukustatakse ja on elektroonilise valve all,» selgitas mereväe staabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk.

Mereväe staabiülema kaptenmajor Jüri Saska selgitas, et kui varasematel aastatel elasid miinilaevade divisjoni ajateenijad laevades, siis praeguse korra kohaselt sadamas olles enam laevas ei ööbita.

Mereväebaasi kasarmu jaoks tähendas uue korra kehtestamine seda, et magamisruumidesse tuli lisada täiendavaid voodeid ja kappe, samuti remonditi pesemisruume ja renoveeriti saun.

Ka on Saska sõnul püütud teenistust ja väljaõpet korraldada nii, et kõik ajateenijad ei viibiks korraga kasarmus.

Ajateenija ei kurda

Jaanuari algusest mereväes aega teeniv madrus Ronald Aruorg ruumikitsikuse üle tavaolukorras ei kurtnud. «Aga kui häireks läheb ja kõik oma varustuse välja võtavad, siis läheb küll kitsaks,» tõdes ta. Rühmaülema abi Jaanus Mehikas lisas aga kiiresti, et tema on olnud nii Kuperjanovi pataljonis kui ka lahingukoolis ning häire ajal on igal pool kitsas.

Ninapidi koosolemisest enim võib äsja kaitseväkke tulnud poisse madruse arvates rohkem jahmatada hoopis seal valitsev režiim. «Kui ikka pead hommikul kell 6 tõusma ja kell 10 magama minema, siis ainuüksi see ehmatab ära,» arvas ta.

Seda, et ajateenijad kitsikuse tõttu rohkem haigeks jääksid või haigusepuhangu tõttu kasarmu meestest pooltühjaks jääks, pole kaitseväelased märganud. «Mina olen aru saanud, et metsas värske õhu käes saavad kõik terveks,» tõdes Mehikas. Aruorg arvas, et pigem ollakse kaitseväes vähem haiged, sest seal on karmid hügieeninõuded.

Veebruaris külastas mereväge ka riigikaitsekomisjon, mille juhi Mati Raidma sõnul on kasarmus ruumi vähe. «Ega seal midagi hõisata ei ole,» tõdes ta ja kinnitas, et ajateenijatel peaksid olema lahedamad elutingimused. «Aga see omakorda eeldab investeeringuid,» lisas ta.

Ruumikitikus ka teistes pealinna kasarmutes

Mereväe staabiülema Jüri Saska sõnul puudutab kasarmukohtade puudus kõiki Tallinna väeosi, kus on seni kasutusel nõukogudeaegne taristu. Samas on Kirde kaitseringkonnas Tapal ja Kuperjanovi pataljonis Võrus loodud vägagi head ja nüüdisaegsed tingimused teenistuseks ja väljaõppeks. «Seal teenib ka suurem osa ajateenijatest,» lisas ta.

Kaitseministeeriumist öeldi, et Tallinna väeosades teenivate ajateenijate olme- ja väljaõppetingimuste parandamine on nii kaitseministri kui kaitseväe juhataja üheks peamiseks prioriteediks ning Tallinna väeosade probleemid lahendatakse lähematel aastatel.

«Praegu toimub erinevate lahendusvariantide analüüsimine ning lõplikud otsused selguvad lähikuudel,» kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet. Küll aga on tänaseks selgunud, et olemasolevatesse, kitsastesse ja kehvade juurdepääsuteedega Tallinna linnakutesse täiendavaid kasarmuid ehitada ei ole otstarbekas.

Veebruaris oli mereväes 204 ajateenijat, neist 60 on miinilaevade divisjonis ja elasid varem laevadel. Mereväe kasarmus on planeeritud kohti 130 baasikaitsekompanii sõduri majutamiseks.

Kaitseväe sisemäärustiku järgi peab kasarmu eluruumides olema üldpõrandapinda kuus ruutmeetrit iga kaitseväelase kohta. Kui palju seda pinda on mereväe kasarmus, täpselt teada saada ei õnnestunudki. Kaitseväe peastaabi teavitusosakonnast öeldi, et mereväe kasarmus on puhtalt magala all ligi 600 ruutmeetrit. Kokku on mereväe kasarmus pinda 1322 ruutmeetrit, aga see hõlmab endas lisaks magamisruumidele ka näiteks sõdurikodu ja laatsaretti, tualette ja pesuruume.

«Kaitseväe sisemäärustik on vastu võetud juba 1998. aastal ja selle muutmiseks on saadetud ettepanekud, milles näiteks kasarmu eluruumides peab üldpõrandapinda olema 4,5 ruutmeetrit kaitseväelase kohta,» selgitas nooremleitnant Kristel Maasikmets kaitseväe peastaabist. Ta lisas, et uute kasarmupindade planeerimisel arvestatakse juba 4,5 m2 kaitseväelase kohta.