Lõpp toiduraiskamisele! Suurimad toidu raiskajad on kodumajapidamised

Foto: Shutterstock

Kuigi meile võib tunduda, et põhiline toiduraiskamine toimub kauplustes ja toitlustusasutustes, tekib SEI Tallinna uuringu* järgi kõige suurem toidukadu just kodumajapidamistes. Ja numbrid on suured: keskmine Eesti majapidamine viskab aastas ära 235 euro väärtuses toitu ning üks Eesti inimene viskab asjatult prügikasti umbes 26 kilogrammi toitu aastas.

„Kuna kodumajapidamistes ei visata toitu iga päev massiliselt ära, pole raisku mineva söögi hulk üheselt haaratav ja seetõttu ei saada kodudes aru, et toiduraiskamise probleem on suur,“ räägib Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhtivspetsialist Liina Kanarbik. Ta nimetab mõned põhjused, miks on suurim toiduraiskaja just kodumajapidamine: kodus tehakse sageli süüa, pered on suured tarbijad, toitu ostetakse liiga palju ja taldrikule tõstetakse korraga liiga suur ports, mistõttu liigub üleliigne toit sealt prügikasti. Paraku on sageli puudus ka teadlikkusest toidu säilitamisel või ülejääkide tarvitamisel. Lisaks on toit lihtsasti kättesaadav, mistõttu kiputakse seda kergemini ka raiskama.

„Kuna Tallinnas elab keskmiselt jõukam ja rohkem tarbiv elanik, on ka toiduraiskamine suurem just pealinna kodudes. Seetõttu oleme omavalitsusena võtnud ette selge sihi toiduraiskamist vähendada ning astunud selles suunas ka konkreetseid samme,” ütleb Kanarbik. Tihedat koostööd tehakse toiduannetussüsteemidega: siia kuulub iga-aastane toetus Tallinna Toidupangale ning samuti on Tallinna linn koos teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol toetanud FudLoopil laiendada toidujagamis- ja toidukogumiskappide võrgustikku. 2025. aastal on kavas toetada toidujagamiskappide soetamisel lasteaedu. Tallinnal on valmimas ringmajanduse arengukava 2035, kus on fookuses ka toidu- ning toitainete ringlus. Arengukava järgi jätkab Tallinn järjepidevat toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise alast teavitustööd ning arendab koostööd toiduannetussüsteemidega.

Üritused ilma toiduraiskamiseta: Tallinna eeskuju

Tallinn on osalenud ja osaleb mitmes toiduraiskamise vältimise ja vähendamise teemalises välisprojektis, läbi mille aidatakse muuta haridusasutuste toitu tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks ning on välja antud juhendeid toidujäätmete vähendamiseks avaliku sektori toitlustuses. 2023. aasta kevadel võeti linnas vastu keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhend, mida peavad kõik linnaorganisatsiooni töötajad ning koostööpartnerid ürituse korraldamisel järgima. Juhendi järgi peab ürituste korraldaja muuhulgas pakkuma kraanivett, avama pudelid üksnes osavõtja soovil, toitlustusel eelistama kohalikku hooajalist mahedast toorainest toitu, pakkuma menüüs ka taimset toitu ning kui üritusel jääb alles sööki või jooki, siis ei ole lubatud seda ära visata.

Eraldi juhend on loodud ka avalike ürituse korraldajatele, kellele on antud juhised allesjäänud söögi/joogi annetamiseks. Kõige keskkonnasõbralikum on see, kui osalejad või korraldajad allesjäänud toidu endale oma karpidega kaasa pakivad. Suurema koguse ülejäänud toidu puhul saab selle annetada näiteks FudLoopile, Toidupangale, Kopli Päästearmeele või Tallinna sotsiaalmajadele.

„Parim viis selleks on anda ürituse kutses või mujal reklaamis märku, et osalejad võtaksid oma toidukarbid kaasa juhuks, kui peaks toitu alles jääma. Kui toitu ei jää üle, siis on väga hästi korraldatud üritus,“ ütleb Kanarbik. „Kohati on selline tunne, et toidu kaasapakkimise ees tuntakse häbi, kuid piinlik peaks olema just korraliku toidu äraviskamise pärast. Loodan, et kättejõudnud jõulupidude hooajal panustavad ettevõtted sellesse, et nende pidudel ülejääv toit pakitakse kaasa oma töötajatele või annetatakse abivajajatele,“ lisab Kanarbik.

Kuidas mina saan toitu vähem raisata?

Kahjuks näitas viimane toidukaouuring, et toiduraiskamine on kasvanud ja näiteks üks lastega pere viskab aastas prügisse toitu 300-500 euro eest. Igaüks meist saab panustada toiduraiskamise vähendamisesse kui ta mõtleb läbi menüü ja ostunimekirja, valmistab toitu mõistlikus koguses, säilitab seda õigesti ning ülejääva toidu jagab tuttavatele või viib toidukappi. Veel üks lihtne viis targalt tarbida ja ka raha säästa on eelistada poes allahinnatud sildiga viimase kuupäevaga toitu.

„Poes käies planeerin enda pere menüü tihti just vastavalt viimase kuupäeva toidule- lihtne viis, kuidas targalt tarbida,“ lisab Liina Kanarbik. Eriti palju toitu jääb alles just pühade ajal, mistõttu tasub nii menüü kui ka kogused hoolikalt läbi mõelda. Kui siiski jääb vähesel määral toidujäätmeid alles, siis tuleb need kindlasti visata biojäätmete mahutisse või kompostida oma kompostris.

Igasugune toit on väärtuslik

Toidujagamiskappide võrgustik FudLoop avas oma esimese toidukapi aastal 2022. Tänaseks on ettevõttel kolm toidujagamiskappi Tallinnas ja üks Pärnus. „Meie eesmärk on päästa toit äraviskamisest ja suunata see tarbimiseks neile inimestele, kes seda vajavad,” tutvustab FudLoopi asutaja ja juht Tarmo Seliste. Koostööd tehakse ettevõtetega, kellelt saab äraviskamisele minevaid toiduaineid, millel on märgitus „parim enne” või mille pakend on kahjustatud. Ta nendib, et õnneks mõtlevad ettevõtted aina enam oma keskkonnajälje vähendamisele ning jätkusuutlikusse panustamisele.

„Oma 2,5-aastase tegutsemisaja jooksul oleme päästnud üle 100 tonni toitu ning varustanud kümneid tuhandeid inimesi kõhutäiega,” nendib Seliste. „Arvestades, et aastas visatakse ära kümneid tuhandeid tonne tarvitamiskõlblikku toitu, nõuab toidu päästmine pingutust, kuid nii meie kogused kui ka partnerite arv on selgelt ajas kasvanud. Arvan, et potentsiaal on selles valdkonnas väga suur, seda enam, et meie päästame igasugust toitu, olgu tegemist ühe kilogrammi õunte, 200 grammi liha või pudeli karastusjoogiga, mille parim enne kuupäev on möödunud.”

FudLoop jagab toitu kõigile, kes tasuvad kapi kasutamise kuutasu ja järgivad kapi kasutamise reegleid. „Hea meel on näha, et toiduraiskamisest on saanud prioriteet ka riigile ja kohalikele omavalitsustele, sest nende tugi on äärmiselt vajalik. Tallinn on meie ettevõttel tublisti aidanud kasvada,” kinnitab Seliste.

Inimeste kvaliteedistandardid on erinevad, kuid tuleks õppida olla avatum

„Enim läheb kodudes raisku puu- ja köögivilja ning valmistoitu ning need tootegrupid on ka jaekettidele kõige suuremaks väljakutseks. Ilmselt on põhjuseks asjaolu, et viljadele ei panda peale „kõlblik kuni” või „parim enne” märgistust ning seega sõltub nende äraviskamise otsus tarbija isiklikust veendumusest, kas toit on söögikõlbulik,” räägib Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Ta nendib, et kvaliteedistandardid ongi inimestel erinevad. „Mõne jaoks on plekiga õun veel kasutuskõlblik, teine viskab selle aga kohe põlglikult minema. Kutsun üles kõiki olema avatum! Seesama plekiga õun või täpiline banaan sobib imeliselt smuutisse. Otsige inspiratsiooni, kuidas toitu maksimaalselt ära kasutada. Valmistoidu puhul on hea nipp jagada toit portsjoniteks ja külmutada.”

Sel sügisel jalutas Bats palju eramajade piirkonnas ja märkas, kuidas inimesed jätavad õunu aia taha teistele võtmiseks. „Tabasin end mõttelt, et seda tehakse kaude sellepärast, et see on toit meie oma aiast. Me ei jõua seda ise ära tarbida, aga on kurb ära visata ja seepärast jagame lahkelt naabritega,” ütleb ta. „Ja sama mõtteviisi tasub rakendada ka poest ostetud toidu puhul, sest keegi on selle toidu kasvatanud, tootnud, pakendanud, müünud – see on samamoodi väärtuslik!”

Rimi on aastaid toidukao vähendamisega tegelenud. Tänaseks ollakse saavutatud endile seatud eesmärk ning toidukadu on vähenenud poole võrra. Sellele on kaasa aidanud üha täpsem tellimine, viimase kuupäevaga toodete edukas müük allahindlusega, aga ka koostöö Toidupangaga, kelle jaoks ollakse aastaid suurim annetatud toidu allikas. „Suur roll on meie tegevusel ka selles, et viimase kuupäevaga toidul on tekkinud sootuks teine väärtus. Oleme suutnud nende tarbimise muuta koguni trendikaks. Loodan väga, et neid tooteid ostes mõtlevad ka tarbijad, et nad teevad seda nii raha säästmise, aga ka toidukao vähendamise nimel.”

* Eesti toidujäätmete koguteke on 167 000 tonni ning toidukao rahaline väärtus 164 miljonit eurot aastas. 48% toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 12% kaubanduses ja 7% toitlustusasutustes. Kodumajapidamiste toidukao rahaline väärtus on 97,5 miljonit eurot aastas. Leibkonna kohta arvestatuna tekib toidujäätmeid keskmiselt 129 kg aastas, millest 63 kg on toidukadu. Toidu äraviskamise põhjustest pooltel juhtudel on toit riknenud, 15% juhtudest on toiduaine kaua seisnud ning 11% juhtudest on kasutamise kuupäev möödas.

Allikas: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaministeeriumi uuring, 2021

Soovitused toiduraiskamise vähendamiseks:

*Menüü kavandamine ja ostunimekirja koostamine

*Nimekirja alusel ja mõistlikus koguses ostmine

*Toidu õige säilitamine

*Toidu oskuslik ja parajas koguses valmistamine

*Järelejäänud toidu kasutamine või annetamine

*Toidujäätmete liigiti kogumine ja kompostimine