Tallinn nügib kodanikke ringmajanduse plusse avastama. Ja inimestele meeldib see!

Foto: Erakogu

Ringmajandus mõistena ei ole kindlasti kõigile inimestele ühtemoodi arusaadav – kes kuuleb seda sõna esimest korda, kes tõmbab paralleeli jäätmemajandusega. Seejuures ei oska paljud arvatagi, kui suur osa meie igapäevategevustest on tegelikult seotud ringmajandusega.

Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhtivspetsialist Liina Kanarbik toob mõned näited: „Hommikune ühistranspordiga või renditõukerattaga tööle minek, teise ringi riiete kandmine, korduskasutatava toidukarbiga lõunasöögi kaasa võtmine või veepudeli korduvalt täitmine, riidest poekoti kasutamine, raamatu laenutamine raamatukogust või akutrelli laenamine naabrilt, aga ka mõne asja ostmata jätmine – need kõik on osa ringmajandusest.”

Ta nendib, et Eesti on tegelikult eeskujulik riik, kuna meil on osaliselt alles nii-öelda parandusühiskond ehk põlvkond, kes oskab ise asju parandada ja ehitada, täidab moosipurki igal aastal uue moosiga ning annab neid teadmisi ja oskusi edasi ka noorematele. Samuti oleme piisavalt väike riik, kus uusi süsteeme juurutada, näiteks korduskasutatavate nõude kasutamine avalikel üritustel ühekordsete asemel. Lihtsam on minna ringmajandusele üle järk-järgult, alustades väiksematest ringkondadest, nagu perekonnast ja kogukonnast, seejärel liikuda linna tasandile ja massidesse. Kanarbiku sõnul on linn väga oluline ringmajanduslike eelduste ning võimaluste looja ning Tallinnas on näiteks muuhulgas loodud lausa ringmajanduse osakond, kelle ülesanne on igapäevaselt edendada ring- ning jäätmemajandust ning samuti on linn koostamas esimest ringmajanduse arengukava 2035

Ringmajanduse osakonnal on kommunikatsiooniplaan, mille alusel on iga kuu fookuses kindlad jätkusuutlikkuse ning materjali ringlusega seotud teemad ja tehakse teemakohaseid teavitusi läbi erinevate meediakanalite. Näiteks on viimastel aastatel asutustele jagatud tasuta sadu jäätmete liigiti kogumise kaste, linnakodanikud on saanud tasuta kümneid tuhandeid biojäätmete kogumisnõusid koduköökidesse ning tuhandeid suuremaid biojäätmete õuemahuteid. Õppeprogrammi raames käib Prügihunt lasteaia- ning koolilastele ning avalikel üritustel rääkimas, kuidas vähem tarbida, asju korduskasutada ning jäätmeid liigiti koguda. Sarnane koolitus on välja töötatud ka korteriühistutele.

„Linn kujundab olemasolevad jäätmejaamad ümber ringmajanduskeskusteks, luues võimalused ja tingimused inimestel oma asju parandada, korduskasutada ja jäätmeid mugavalt üle anda. Teeme koostööd MTÜde ja ettevõtetega, näiteks koos Uuskasutuskeskusega korraldatakse linlastele kaks korda aastas kasutuskõlblike esemete kogumisringe. Samuti on linn paigaldanud avalikud veekraanid korduskasutatavate pudelitele taastäitmiseks,” kõneleb Kanarbik. „Kõik selleks, et fookus oleks vähem tarbimisel ja rohkem korduskasutusel, mitte uute asjade ostmisel. Ja rõõm on tõdeda, et linlastele need ringmajanduslikud lahendused meeldivad ning nad kasutavad neid üha enam.”

Tallinnal on valmimas oma esimene ringmajanduse arengukava, mille järgi soovib linnaorganisatsioon liikuda ringse tegevuse suunas igas oma tegevusvaldkonnas. Kanarbiku sõnul tuleb ringmajanduse põhimõtteid rakendada süsteemselt muuhulgas linna planeerimisel ja juhtimisel, toetada ja soodustada üleminekut lineaarselt majanduselt ringmajandusele läbi linnaruumi kujundamise ja ehitamise ning ringsete toodete ja teenuste targa hankimise ja kasutamise. Arengukava elluviimine tähendab linnaorganisatsiooni koostööd Tallinna elanike, ettevõtjate, MTÜde ja teiste huvirühmadega. „Ringmajandusele üleminek ei ole moeteema, vaid päriselt aitab hoida loodusressursse ning aitab edendada innovatsiooni ja uuenduslikke ettevõtlus- ja ärimudeleid,“ sõnas Kanarbik. Ringmajanduse arengukava peaks valmima suveks 2025 ning selles on toodud linna ringmajanduslikud eesmärgid ja suunad aastani 2035.

Ressursid raiskava ühiskonnana jätkamiseks on otsas

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse juht Harri Moora möönab, et tänane odaval toormel ja energial tuginev majandus- ja tarbimissüsteem on oma aja ära elanud. „Meil lihtsalt ei jätku ressursse, et sellise raiskava „tooda-tarbi-viska minema“ majandusega pikemalt jätkata. Ei ole ju normaalne, et 99 protsenti ostetud asjadest viskame kohe või lähema poole aasta pärast jäätmetena ära ja neist vaid väikese osa suudame materjalina uuesti ringlusse võtta.”

Ka Moora tõdeb, et paljude jaoks kipub ringmajandus seostuma üksnes jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. „Tegelikult tuleks rohkem tähelepanu pöörata toodete ringsele disainile ja tarbimisele, näiteks korduskasutusele, toodete kasutusaja pikendamisele ja uute ringmajandust toetavate ärimudelite edendamisele, sest see aitab meil pakkuda lahendust ressursside ületarbimisele ja üha suurenevatele jäätmekogustele. Peame tarbima aeglasemalt ja kasutama tooteid pikema aja jooksul, seega peame muutma oma tarbimisharjumusi ja eelistusi. Ent kas oleme selleks valmis?”

Tal on siiski hea meel tõdeda, et Eestis on korduskasutus muutumas üha populaarsemaks – kasutatud rõivaste korduskasutuses on Eesti Euroopa tasandil vägagi edumeelne. „Samuti on meil terve rida ringseid iduettevõtteid, kes arendavad edumeelseid tooteid ja teenuseid, ent paraku tarbijate hinnatundlikkus ei paku täna veel neile piisavat turgu. Ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine eeldab kõigi osapoolte panust, alates tarbijatest ja ettevõtjatest kuni riigi ja omavalitsusteni. Riik ja eelkõige omavalitsused saavad korduskasutust ja paranduskultuuri hästi edendada ning toetada, luues selleks vajalikud tingimused. Heaks näiteks on Tallinn, kes on hakanud arendama ringmajanduskeskuste võrgustikku.”

Kui endal asja enam vaja ei lähe, siis ehk kellelgi teisel läheb?

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütleb, et ringmajanduse edendamiseks on tarvis tooteid disainida nii, et need oleksid vastupidavad, parandatavad ning nende tootmiseks kasutatud materjalid oleksid ringlussevõetavad. „Samuti peaks nende tootmisel tekkima võimalikult väike jalajälg ning tootmisel tekkinud ülejäägid võiksid leida mujal kasutust. Ebaharilik näide väga edukast ringmajandusest on ehitised. Selle asemel, et lammutada hoone, tekitada suures koguses raskesti töödeldavaid jäätmeid ning ehitada värskelt kaevandatud ressurssidega uus, saame oskusliku renoveerimisega hoone eluiga korduvalt pikendada.”

Jaanisoo sõnul tagavad toodete pikema kasutuse mugavad järelturuvõimalused, näiteks riietele, mööblile, elektroonikale ja sõidukitele. Ehk kui endal asja enam vaja ei lähe, võib seda vaja minna kellelgi teisel. Eesmärk on loodu hoidmine võimalikult kaua ja kõrgel väärtustasemel, mis üldjuhul annab nii rahalist võitu kui ka säästab keskkonda.

„Oleme Eestis võtnud ringmajanduse viimastel aastatel tugevamalt fookusesse ning siin on mitmeid häid näiteid. Meil on rajatud tehaseid klaasi, akude, erinevat tüüpi plasti ja biojäätmete jaoks ning äsja avati Maardus lootustandev käitluskeskus ehitusjäätmete väärindamiseks. Hiljuti avalikustatud jäätmereformiga plaanime ringlusse suunata täiendavalt üle 100 000 tonni kohalikku materjaliressurssi, mis tähendab veelgi suuremat edasiminekut.”

Jaanisoo nendib, et rahvusvaheliselt on suure tähelepanu all olmejäätmete ringlussevõtt, milles on Eesti positsioon pigem nõrgavõitu. „Kuigi meil leidub üksjagu rajatisi jäätmetoorme sorteerimiseks või ringlussevõtuks, konkureerivad need põletamise või ladestamisega. Sihtarvude 55-65% püüdmiseks tänase 33% tasemelt on suur väljakutse ja eeldab radikaalset arenguhüpet, mille kohta on nii kohalikud kui ka rahvusvahelised eksperdid meile põhjalikke soovitusi jaganud.”

Kliimaministeerium valmistabki praegu ette ringmajanduse arengut soodustavat jäätmereformi, mille eesmärk on suurendada hüppeliselt jäätmete kasutust toorainena. „Reform puudutab ka andmeid. Kui me ei tea, mis meie jäätmetest edasi saab, on keeruline meid motiveerida prügi sorteerima,” ütleb Jaanisoo. „Jäätmearuandluse arendamisega loome kindluse, et andmed kajastavad õigesti jäätmete tekkimise ja käitlemise koguseid ning nende põhjal saab paremini otsuseid langetada. Samuti muutub jäätmekäitluse ahel paremini jälgitavaks ning läbipaistvamaks. Kui inimesed näevad, et nende liigiti kogutud jäätmetest sünnivad uued tooted või saab neist muud kasu, siis loodetavasti motiveerib see rohkem panustama.”

Loodavas Tallinna ringmajanduse arengukavas 2035 on fookusesse võetud järgnevad ringmajanduse edendamise põhimõtted::

* Kasuta ja tarbi vähem: loobu, vähenda, mõtle läbi

Siin keskendutakse jäätmetekke vältimisele ja targa tarbimise edendamisele ning ringsete toodete ja teenuste kasutamisele. Näiteks materjalimahukate või ohtlikke kemikaale sisaldavate toodete ja ülepakendamise vältimine, ühekorrapakendite keelustamine, jäätmevabade toodete ja teenuste toetamine ja soodustamine, jagamismajanduse edendamine, keskkonnahoidlike materjalide eelistamine, ringluspõhise biomajanduse edendamine linnas ja toidujäätmete tekke vältimine.

* Edenda korduskasutust ja parandust: korduskasuta, paranda

Siin keskendutakse toodete ja materjalide kasutusea pikendamisele korduskasutussüsteemide ja parandusühiskonna arendamise kaudu. Näiteks korduskasutatavate toodete ja süsteemide arendamise toetamine, ühekorranõude keelustamine avalikel üritustel (sh toidu kaasamüümisel), parandusühiskonna (parandusoskuste ja -teenuste) edendamine, korduskasutuskeskuste ja -algatuste toetamine, ringmajanduskeskuste rajamine, toidu jagamine ja annetamine.

* Kasuta jäätmeid kui ressurssi: võta ringlusse, taaskasuta

Siin keskendutakse jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu arendamisele. Näiteks bio- ja pakendijäätmete liigiti kogumise edendamine, biojäätmete bioloogilise ringlussevõtu (nt kompostimine) võimaluste loomine ja komposti laialdasem kasutuselevõtt linnaruumis, kohapealsete ja tsentraalsete ringlussevõtu lahenduste edendamine.