Tallinna kalmistud – elurikkad paigad, kuhu plastik ja jäätmed ei kuulu

Foto: Shutterstock

Kui ühekordsete toidunõude ja joogikõrte mõjust keskkonnale räägitakse palju, siis oluliselt vähem on saanud tähelepanu kalmistutel tekkivad jäätmed. Tegemist on aga väga suure probleemiga, millele Tallinna linn püüab teavitustöö abil lahendust leida.

„Tallinna kalmistud on looduslikult elurikkad paigad, kuhu plastik ei tohiks jõuda. Ometigi jõuab igal aastal Eesti kalmistutele sadu tuhandeid plastümbrises küünlaid ning lisaks kunstlilli. Tuul lennutab laiali pooleldi põlenud küünlatopsid, linnud viivad plastümbriseid loodusesse, püüdes süüa sinna jäänud vahajääke. Kunstlilled ja plastümbrised lagunevad aastate jooksul mikroplastiks, mis kahjustab loodust ja elurikkust kalmistutel,” kirjeldab olukorda Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ringmajanduse ekspert Katarina Papp.

Tema sõnul saab iga inimene kalmistul käies rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Näiteks tasuks kasutada klaasist küünlaümbriseid või korduskasutatavaid laternaid, kuhu saab panna ümbriseta küünlaid. Samuti võiks eelistada kunstlilledele püsitaimi, mida ei pea igal aastal välja vahetama ja mis omakorda toetavad kalmistute elurikkust. „On väga oluline, et tekkinud jäätmed saaks kalmistutel liigiti koguda. Selleks on kalmistutele paigaldatud selgesti tähistatud jäätmemahutid,” lisab Papp. Ta lisab, et kalmistutelt kogutud haljastusjäätmetest tehakse sertifitseeritud komposti ning mida vähem sattub haljastusjäätmete hulka plasti ja klaasi, seda parema kvaliteediga tuleb kompost.

Tallinna kalmistutel on jäätmete kogumiseks kaks mahutit: reeglina suurem, 660-liitrine biolagunevate jäätmete kogumismahuti ja väiksem, 240-liitrine kogumismahuti muude kalmistul tekkinud jäätmete, nagu küünlajäägid ja plastpotid kogumiseks. Biolagunevad jäätmed on näiteks lehed, muru, okkad taimed ja lilled. Neid tuleb panna konteinerisse kindlasti ilma pakendi, poti või kotita. Haua külastamisel võib küll haljastusjäätmed koguda kotti, kuid konteinerisse tohib kallata vaid koti sisu ning kilekoti peab viskama kõrvalasuvasse väiksemasse konteinerisse.

Tallinna Ringmajanduskeskuse keskkonnaspetsialisti Sofia Pereskoka sõnul on tõsiseks probleemiks, et mõned külastajad toovad kalmistule kaasa ka kodus tekkivaid jäätmeid. „Oleme leidnud kalmistutelt näiteks mööblit, elektroonikat, ohtlikke jäätmeid ja vanarehve. Tegelikult võetakse Tallinna Ringmajanduskeskuse jäätmejaamades ja ringmajanduskeskuses tasuta vastu nii elektroonikat, vanarehve kui ka ohtlikke jäätmeid ning kampaania korras ka mööblit.”

Aeg-ajalt on murekohaks ka ettevõtted, kes osutavad haudade piirdeaedade ehitamise ja hauakivide paigaldamise teenust. „Kahjuks on neid, kes hooletusest või hoolimatusest panevad ehitusprahi kogumiskonteineritesse või nende kõrvale. Tegelikult peaksid firmad ikka viima ehitusprahti selleks ettenähtud jäätmete vastuvõtukohta,” räägib Pereskoka.

Nii Papp kui ka Pereskoka rõhutavad, et väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust kalmistute jäätmeprobleemidest ja edendada ringmajanduse põhimõtteid, näiteks rääkida võimalustest asendada plastküünlad ja kunstlilled keskkonnasõbralikemate alternatiiviga. Sageli lihtsalt ei tulda lähedaste viimast puhkepaika külastavad inimesed selle peale, et Tallinna kalmistud on tegelikult tulvil looduslikku elurikkust ning seda tuleb keskkonnareostuse eest kaitsta.