Põllumajanduskoja juht: Mercosuri leping ei arvesta muutunud maailmaga

Kerli Ats Foto: Erakogu

Põllumajandus-kaubanduskoja esinaine Kerli Ats peab euroliidu ja Mercosuri vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut küll ajalooliseks sündmuseks, mille saavutamise nimel töötati alates 1999. aastast, kuid kuna maailm on viimaste kümnenditega oluliselt muutunud, pole leping tasakaalus ega ka õiglane.

«Kahekümne aasta jooksul, mil Mercosuri lepingut on läbi räägitud, on maailm oluliselt muutunud. Selle aja jooksul on toimunud mitmeid ülemaailmseid kriise, mille tagajärgi ja mõju tänane leping ei arvesta. Covid-19 pandeemia, sõda Ukrainas ning ka näiteks kaubalaeva Ever Giveni õnnetus Suessi kanalis on selgelt näidanud, et pikad tarneahelad ning sõltuvus välismaistest sisenditest ja toiduimpordist kujutavad endast suurt riskifaktorit,» kirjutab Ats põllumajandus-kaubanduskoja kodulehel.

«Kriisiolukordades peavad riigid suutma iseseisvalt toime tulla, mistõttu on äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidutootmissektor säilitaks oma elujõulisuse ja vastupidavuse.»

Eelpool nimetatud riskid näitavad Atsi sõnul seda, et olemasoleval kujul on leping ebaõiglane ja tasakaalustamata. Euroopa ja Eesti põllumajanduse seisukohalt on vajalik, et euroliit võtaks kasutusele tõhusamad meetmed meie tootjate kaitsmiseks ja tagaks, et vabakaubandus ei kahjusta kestlikkust ega õiglast konkurentsi.

«Mercosuri riikides kehtivad märgatavalt madalamad tootmisstandardid võrreldes Euroopa rangete nõuetega. Näiteks loomade heaolu, keskkonnahoiu ja toiduohutuse madalamate nõuete tõttu on Mercosuris toidu tootmine odavam, samal ajal kui EL-i tootjad, sealhulgas Eesti põllumehed ja toidutootjad, peavad investeerima kõrgematesse tootmisstandarditesse,» avab Ats vabakaubandusleppe puudusi.

«Kui Mercosuri tooted jõuavad Euroopa turule soodsamatel tingimustel, satub meie kvaliteetsem, kuid kulukam tootmine ebaõiglasse konkurentsi. See seab eriti suure surve alla liha- ja piimatootmise sektori, mis on juba praegu tundlik majanduslike kõikumiste suhtes.»

Mercosuri riikides käib põllumajandusega otseselt seonduvalt ka ulatuslik vihmametsade raadamine ja elurikkuse vähenemine, mis on vastuolus euroliidu kliimaeesmärkide ja rohepöörde põhimõtetega.

«Kuigi leping sisaldab jätkusuutlikkuse peatükki, on see praegusel kujul Euroopa ja Eesti põllumajandussektori esindajate hinnangul liiga nõrk ega taga, et Mercosuri tooted vastaksid EL-i keskkonnaalastele standarditele. See seab ohtu nii Euroopa põllumajandustootjad kui ka globaalsete kliimaeesmärkide saavutamise,» hoiatab Ats.

«Mercosuri odavate põllumajandustoodete massiline sissetoomine EL-i turule võib põhjustada hindade märkimisväärset langust erinevates kaubagruppides. See seab meie tootjad keerulisse olukorda, kus kvaliteetne ja kõrgemate kuludega tootmine muutub majanduslikult ebaotstarbekaks. Selline areng võib viia paljude põllumajandustootjate tegevuse lõpetamiseni, mõjutades eriti tugevalt väiketalusid. Tagajärjeks on tõsine löök maapiirkondade elujõulisusele ja sotsiaalsele tasakaalule.»

Kuigi vabakaubanduslepped võivad avada uusi võimalusi, toob EL-Mercosuri kokkulepe kaasa ka mitmeid tõsiseid riske, mis praeguses leppes kaaluvad üles võimalikud eelised põllumajandussektorile. Euroopa põllumajandustootjate ja ühistute katuseorganisatsioon Copa-Cogeca koos oma liikmete, sealhulgas põllumajandus-kaubanduskojaga, saatsid 31.oktoobril sellekohase pöördumise Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kus tõid välja põllumajandussektorit puudutavad murekohad, muuhulgas majandusliku õigluse ja kestlikkuse põhimõtteid.

Eesti põllumajanduse seisukohalt oleks Atsi sõnul oluline, et lepingusse lisataks konkreetsed ja siduvad meetmed, mis kaitseksid EL-i tootjaid ebaõiglase konkurentsi eest. Põllumeeste katuseorganisatsioon Euroopas on need sõnastanud ja Eesti põllumehed on seda ka toetamas. See hõlmab kolme punkti.

Esiteks tuleks tootmisstandardid harmoniseerida ehk importtoodetele tuleks kehtestada samad nõuded, mis EL-i tootjatelegi.

Teiseks tuleks kehtestada kvantitatiivsed piirangud või tariifid tundlikes sektorites, et vältida turu üleküllust.

Kolmas on tõhus kestlikkuse peatükk, mis tähendab, et leping peab sisaldama siduvaid keskkonna- ja tööstandardeid, et tagada imporditud toodete kestlik ja eetiline tootmine.

«Põllumajandussektor on viimasel ajal sattunud mitme tule vahele: kaubanduspinged Hiinaga, Venemaa- Ukraina sõja jätkuv mõju ning Mercosuri lepingu võimalikud tagajärjed. Samas oleme väga vabakaubanduse poolt, mis edendab kvaliteetseid ja kestlikke lahendusi, mitte ei sea ohtu meie toidutootmise aluseid. EL-Mercosuri leping võib pakkuda uusi võimalusi, kuid ainult siis, kui riskid on adekvaatselt maandatud ja kokkuleppe struktuur tasakaalustatud. Kui neid muudatusi ei tehta, ei ole see leping Eesti põllumajandussektorile vastuvõetav,» kirjutab Ats.

Tema sõnul toodetakse Eestis kvaliteetseid põllumajandussaadusi ja toidutooteid, mis võiksid teoreetiliselt leida uusi turustusvõimalusi ka Lõuna-Ameerika riikide ühisturul – Argentiinas, Brasiilias, Paraguays ja Uruguays. «Euroliidu-Mercosuri leping võiks teatud tingimustel avada uksi näiteks kõrgema lisandväärtusega toodetele nagu piimatooted, mahetooted ja töödeldud toiduained, mille järele kasvab nõudlus rahvusvahelistel turgudel,» leiab Ats.

6. detsembril kirjutasid EL-i ja Mercosuri esindajad alla poliitilisele kokkuleppele. Lõpliku lepingu õiguslik alus määratakse kindlaks alles pärast läbirääkimiste tulemuste hindamist. See kajastub komisjoni ettepanekus, kui see esitab kokkuleppe nõukogule ja Euroopa Parlamendile ratifitseerimiseks. Seega on EL-i nõukogul ja parlamendil võimalus otsustada, kas leping sellisel kujul heaks kiita või mitte.