Salajaste sooduslepete seadusevastasus oli teada aastaid
Tselluloositehase skandaaliga (2018) said RMK juhtkond, nõukogu ja ministeerium kätte esindusliku juriidilise analüüsi ja auditid, mis selgelt kirjeldasid, et kui sõlmida valitud ettevõtetega salajased kestvuslepingud puidu müümiseks alla turuhinna, on see keelatud riigiabi.
Pärast iga auditit lubas RMK tegevjuhtkond viidatud probleemid lahendada, korruptsiooniohu likvideerida jne. Järgmisel, ülejärgmisel jne korral selgus, et piltlikult öeldes raiuti koera saba karvakaupa ning sooduspuidumüük jätkus. Kuidas oli see võimalik – audititest ei leia infot, et tegelikke puidumüügihindu oleks analüüsitud.
Kaks korda pääseti üle noatera
2018. aastal, Tartu tselluloositehase skandaali pöörises jäi RMK puidumüügiskeem napilt avalikuks tulemata. Kui kriitiline olukord skeemimeistrite jaoks oli, paljastavad RMK siseauditid, nõukogu koosolekute protokollid ja asjaosaliste ütlused.
Kumu soodusdiilidest levis metsandusringkondades tõenäoliselt algusest peale (1999). Üksikasju teadsid vaid kokkulepete sõlmijad, sest RMK kuulutas kestvuslepingute sisu salajaseks. RMK nõukogu istungite protokollid viitavad, et nõukogus aastail 2013–2016 istunud metsandusgigant, legendaarse Sylvesteri suuromanik Mati Polli tõenäoliselt teadis vähemalt üldjoontes, et RMK müüb Kirjaneni firmadele ja Horizonile suures koguses soodsalt paberi- ja küttepuitu. Talt endalt selle kohta küsida ei saanud, sest Polli keeldus Postimehega rääkimast.
Nõukogu eest salalepinguid varjati. Pärast Raul Kirjaneniga esimese kokkuleppe sõlmimist (2013) väitis RMK puiduturustusjuht Ulvar Kaubi nõukogule: «Kasepaberipuidule otsime turgu, et seda müüa Eestis.» Järgmisel koosolekul oli küll juttu, et eelkokkulepped madala kvaliteediga metsamaterjali müügiks on saavutatud, kuid detailide kohta pole protokollis sõnagi.
Polli küsis aasta pärast, kas RMK saavutab puitu kestvuslepingutega müües õige hinnataseme. Kaubi ajas nõukogule puru silma jutuga, et oksjonilt puidu ostjad ei ole suutelised sellise hinnaga ostma, mida pakuvad kestvuslepingute partnerid.
Polliga seotud firmadel olid samuti sooduslepingud palgi ostmiseks, mistõttu ei pruukinud küsimise motiiv olla teadmatus. Pärast seda hakkas tal küpsema plaan paberi- ja küttepuit teistelt ettevõtetelt, ennekõike Kirjanenilt nii-öelda üle lüüa.
Ülelöömisplaan oli hästi õlitatud
Jaanuaris 2017 käis RMK nõukogust lahkunud Polli osalusega Est-For Invest välja plaani ehitada Tartusse miljardi-tselluloositehas. Plaan oli kõrgeimal tasemel hästi sisse õlitatud: nelja kuu pärast algatas valitsus tehase loomiseks eriplaneeringu, selleks muudeti planeerimisseadus ära vaid kolme nädalaga.
Kaubi rääkis septembris 2017 RMK nõukogus, et RMK oleks valmis Est-Forile 15-aastase lepinguga müüma poole kogu paberipuidust. Mitte Eesti turuhinna, vaid Põhjamaade omaga. Istungi protokollis pole mainitud, et need hinnad olid Eesti omadest kolmandiku võrra madalamad.
Pärast Kirjaneni salalepingu lõppu (2020) hakanuks Est-For saama samalaadset puitu ligi kaks korda rohkem ja teeninuks näiteks Eesti-Rootsi hinnavahest hüpoteetiliselt 54 miljonit eurot.
Ei mainitud sedagi, et kavatsuste protokollist puudus kohustus tingimata tselluloositehas ehitada: RMK juhtkond oli valmis nõustuma sellega, et Est-For võib ilma RMK nõusolekuta loovutada õiguse sõlmida puidu tarneleping «mis tahes Ostja sidusettevõtjale, millel on sama osanike ring». Ehk osanike ringil tekkinuks võimalus puidudiil edasi müüa ja vahelt lihtsalt rahapakk taskusse lükata.
Küsimusele, kelle suuniste alusel koostas RMK juhtkond koostöökokkuleppe algse kavandi Est-For Investiga, vastas Ulvar Kaubi: «Est-For Invest pöördus Vabariigi Valitsuse poole ettepanekute ja soovidega, mis sisaldas pikaajalise kestvuslepingu sõlmimist.» Selles pöördumises (13.02.2017) pole aga juttu ei hinnast, puidukogustest ega puidudiili edasimüümise võimalusest.
Must hobune ähvardas plaani sassi lüüa
Sel koosolekul mainiti esimest korda, et RMK on teinud fikseeritud hinnaga lepinguid ettevõtjatega, sealhulgas Kirjaneniga, kes on investeerinud paberi- ja küttepuidu töötlemisse.
RMK nõukogusse, kuhu ministeerium enda määratavad liikmed alati hoolikalt valib, oli tekkinud must hobune: rahandusministeeriumi kantsler, finantsinspektsiooni nõukogu liige Veiko Tali.
Ta küsis, miks on Graanul Investi lepingu hinnad seotud veidra koefitsendiga (tarbijahinnaindeks). Võib ette kujutada, kuidas RMK juhtkonnal süda korraks lööke vahele jättis. Nende õnneks ei teadnud Tali aga midagi puiduhindadest. Kaubil õnnestus ta maha raputada väitega, et hetkel on hind turuhinnast kõrgem.
Küttepuidu ja kasepaberipuidu kohta rääkis Kaubi tõtt. Kuuse- ja männipaberipuit maksis aga erametsaturul siis tihumeetri kohta üle viie euro rohkem, kui maksis Kirjaneni firma.
Viiteid toona RMK nõukogu eksitamisele kestvuslepingutega müüdava puidu hinna kohta pareeris Kaubi praegu lausega: «Nõukogu liikmed on alati saanud adekvaatsed turuülevaated ja selgitused. Kui see nii ei oleks, siis ilmselt töösuhe minuga oleks ammu lõpetatud. Endale teadaolevalt ei ole ma esitanud valeandmeid või -väiteid.»
11. jaanuaril 2018 rääkis Aigar Kallas läbirääkimistest tselluloositehase plaanijatega.
Ennetamaks ebamugavaid küsimusi Tali poolt, ütles Kallas: «Est-For Investi esindajad on rõhutanud, et soovivad osta metsamaterjali turutingimustel ja teiste ostjatega võrdväärselt kohelduna» ning lisas seejärel nagu muuseas, et hind peab vastama Põhjala riikide metsamaterjali keskmisele hinnale. Tol hetkel oli paberipuidu tihumeetri hind Eestis ületanud 50 euro piiri, Rootsis püsis aga 30 euro kandis.
Lisaks RMK vandeseltslastele teadis hindu ka Eesti metsapoliitika niiditõmbaja, toonane keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv. Andres Talijärv oli RMK nõukogu esimees 1999–2002 ja liige 2007–2018. Info oli kättesaadav ka 2015. aasta sügisest RMK nõukogus ja koguni auditikomitees istuvale poliitikule Andres Metsojale (Isamaa), kuna tema erakonnakaaslane Heiki Hepner koostas juba siis puiduturu ülevaateid koos Soome ja Rootsi hindadega. Hindade teadmist kinnitas ka metsandusharidusega Karel Rüütli (SDE, endine Rahvaliit). Protokolli järgi ei öelnud keegi neist hindade kohta midagi.
Keegi nõukogust – protokollis pole nimesid mainitud – nõudis lugemiseks Est-For Investiga peetud läbirääkimiste aluseks olevat kavatsuste protokolli kavandit.
Skandaal viskas kloaagilt peaaegu kaane pealt
Est-Fori ja RMK koostööleppe kavandisse on Aigar Kallas teinud viimased parandused 18. jaanuaril, 23. jaanuaril PDF-faili tegemine varjas dokumendi looja nime. Kaks päeva hiljem tegi Eesti Televisiooni «Pealtnägija» juba intervjuusid saatelõiguks, milles paljastati Est-Fori ja RMK vahel sepitsetav puidumüügi salaplaan.
Saates võttis sõna Kirjanen, kes ütles RMK juhtide kohta: «Usun, et nad saavad ise sellest aru, et selliste kümnetes miljonites eurodes kingituste tegemine ei ole tegelt ok» ja «Tänapäeva biotehnoloogia areng võimaldaks kõrge väärtusega tooteid toota ka tükk maad väiksemas mahus ja tükk maad keskkonnasõbralikumalt».
«Puidutoormele pretendeerivaid konkurente nõustavad» («Pealtnägija») ja «tselluloositehase suhtes kriitilisi ettevõtjaid esindavad» (Delfi) vandeadvokaadid esitlesid saates õiguslikku hinnangut, mille järgi lõhnas Est-Forile sooduspuidu müümine keelatud riigiabi järele.
Est-Fori tselluloositehase põhjalaskmine oli Kirjaneni ärihuvides, sest Kirjaneni pelletitehased konkureerisid samale puidule. Est-For plaanis oma tehase avada aastal 2020, kui lõppes viimane Kirjaneni salaleping RMK käest sooduspuidu ostmiseks.
Postimees suhtles lõviosaga tollastest RMK nõukogu liikmetest ja selgitas välja, kes neist salalepingu kavandi välja lekitas, kellele andis ja milline oli tema motiiv. Kuna asjaosalised eitavad raevukalt kõike ning ähvardavad kohtuga, on praegu kolmandates kätes see, kas selle diili asjaolud kunagi avalikuks saavad.
Est-Fori taga seisjad ei jätnud jonni
Vaatamata lahvatanud skandaalile ei soovinud RMK Est-Fori diili katki jätta. Märtsi koosolekul tutvustas Talijärv RMK tellitud vandeadvokaat Indrek Lillo õiguslikku hinnangut probleemse kavatsuste protokolli kohta.
«Pealtnägija» oli Tali kahtlused üles kütnud – kui sellist diili pakuti Est-Forile, millised diilid on tehtud teistega? «Üle tuleks vaadata senised kestvuslepingud, kas need on reeglitega kooskõlas. Põhiküsimus on hind ja konkurents,» nõudis ta.
Tali tähelepanu juhiti kõrvale: Talijärv pakkus, et arutada tuleks hoopis seda, kas riigimetsal on valmisolek sellist kogust puitu müüa. Rüütli pakkus, et analüüsida võiks hoopis kümme aastat varem vastu võetud puidumüügikorda.
Kallas lisas, et õiguslik hinnang näitab, et protokoll ei ole vastuolus riigiabi reeglitega ja konkurentsiõigusega seni, kuni ei ole sõlmitud puidumüügilepingut. Teisisõnu: plaanitud viisil puidu müümine olnuks vastuolus riigiabi reeglitega.
Kallas kinnitas, et Lillo soovituste järgi on kavatsuste protokolli täiendatud. Ainukese muudetud asja tõi välja Talijärv: protokolliga ei tohi määrata, et Est-Foril tekiks ootus saada metsamaterjali igal juhul ehk ka siis, kui keegi teine sama puidudiili eest RMK-le paremat hinda pakuks.
Tali andis alla. Kõik kohalolnud olid poolt, et RMK juhatus jätkaks tööd Est-For Invest OÜga sõlmitava kavatsuste protokolliga. Mais väitsid Talijärv ja Kallas, et protokolli tööversioon ei sisalda enam õiguslikku vastuolu. Nõukogu oli valmis lubama juhatusel see allkirjastada.
Tali nõudis siiski, et enne tarnelepinguni jõudmist on vaja konsulteerida riigiabi teemadel ja pidas vajalikuks, et juhatus tutvustaks kehtivaid kestvuslepinguid auditikomitee koosolekul.
2018. aasta aprillis otsustas Tartu linnavõim, et eriplaneeringu algatamise otsus tuleb kohtus vaidlustada ja juunis otsustas valitsus, et riigi eriplaneering tuleb lõpetada.
RMK maadles ebamugavate küsimustega
Septembris möönis Rüütli RMK nõukogus, et «strateegia oleks pidanud Est-For Invest OÜ poolt olema rohkem läbi mõeldud».
Kahtlused olid aga õhku jäänud. Tali pommitas juhatust küsimustega puiduhindade kohta ja nõudis: «Kas on arvutatud, kui palju oleme kestvuslepingute tõttu võrreldes jooksva turuhinnaga kaotanud?»
Kaubi selgitas: «Kestvuslepingute mahust ei ole kõik enam pikaajalise stabiilse hinnaga.
Praegu on paljude lepingutega kokku lepitud lühiajalised hinnaperioodid. Varasemalt on olnud ka kaotusi, eelkõige kahe kohaliku tselluloositehase (Kehra ja Kunda) lepingutega. Käesoleval ajal kaotusi ei ole.»
2018. aastal ostis Graanul Invest aga puitu alla turuhinna, makstes näiteks kuuse- ja männipaberipuidu eest 31,90 eurot tihumeetri kohta, erametsahind oli 60,49 ja teised RMK kestvuslepingupartnerid maksid umbes 50.
Nõukogus seda asjaolu ei käsitletud. Kraamiti uuesti välja advokaadibüroo õigushinnang. Kallas lubas võtta veel täiendava õigusliku arvamuse, kuidas puidumüügi regulatsiooni muuta ja lubas veel sügise jooksul asjad jutti ajada.
Tali nõudis uuesti, et kestvuslepingute teemat käsitleks auditikomitee. Muuhulgas seonduvalt võimaliku riigiabi riskiga. Ta oli oma nõudmistega üksinda.
RMK venitas, kuniks Talist lahti sai
Uuesti tuldi teema juurde tagasi detsembris, kui Est-For oli teatanud tselluloositehasest loobumisest. RMK juhtkond polnud lubadusi täitnud ja Tali nõudmisel lisas RMK 2019. aasta tööplaani siseauditi «RMK puidumüügi korralduse vastavus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ja riigiabi reeglitega».
Jaanuaris 2019 andis Kaubi ülevaate metsamaterjali müügiks kestvuslepingute sõlmimise uuest protseduurist. Tali pidas vajalikuks vaadata riigiabi aspektist üle ka kehtivad lepingud.
Märtsis uuris Tali, kuidas edeneb uue puidumüügikorra järgi kestvuslepingutega puidu müümine. Uus kord tähendas seda, et ostjatele ei garanteeritud enam puidukogust viieks aastaks ette, vaid nagu nüüd ehk maksimaalselt pooleks aastaks. Kallas vastas, et lepingutest on uuendatud kolmandik, ja juhtis jutu kerkinud puiduhindadele.
Valitsus vahetus ja juunis 2019 viskas rahandusministriks saanud Martin Helme (EKRE) Tali RMK nõukogust välja, asendades ta oma nõuniku Rain Epleriga (EKRE).
2019. lõpus tehtud kestvuslepingute audit oli arutlusel alles märtsis 2020. Audit keskendus RMK puidumüügi korralduse vastavusele Euroopa Liidu konkurentsiõigusele ja riigiabi reeglitele. Jälle nenditi, et võib olla kitsaskohti, aga jäeti lepingute sisu analüüsimata.
Lamp väitis pärast, et «auditi järgselt mõningased korrektiivid ka juhendisse on tehtud».
Küll saatis vaevalt paari kuu pärast Metsoja erakonnakaaslane Hepner õiguskantslerile noodi RMK poolt soodushinnaga müüdava haavapaberipuidu kohta, sest riik ostis eraomanikelt haavametsa Estonian Celli soodushinna järgi: «Võib eeldada, et tegelik turuhind on kõrgem ja seeläbi peaksid metsaomanikud saama suurema hüvitise.»
Mikk Marran lasi nõukogu protokollid ära kohitseda
Mida räägiti nõukogu koosolekutel RMK puidumüügi kohta alates aastast 2021, selle kohta pole võimalik niisama lihtsalt infot saada. Kui Postimees küsis RMK käest 2023. aasta novembris aastate 2021–2023 nõukogu istungite protokolle, otsustas RMK nõukogu nende saatmise asemel katta kinni teave «mis võib kahjustada eraelu puutumatust või klientide ärisaladust, samuti siseauditeid puudutava teave» ja panna kohitsetud protokollid välja RMK kodulehele.
Tõenäoliselt arutati 18.01.2022 koosolekul ka Postimehes ilmunud artiklit «RMK müüs puitu 52 miljoni euro jagu oksjonihindadest odavamalt (5.01.2022), kuid protokolli pandi kirja vaid üks lause: «Randel Länts kommenteeris, et RMK on ühiskondliku ja poliitilise tähelepanu all.»
Pärast artiklit «Salajane skeem, kuidas RMK kestvuslepingutest miljoneid eurosid lisakasu lõigata» (8.02.2022) nõukogu koosolekul protokolli järgi kestvuslepingute teemat justkui ei arutatudki. RMK tellis aga veel paar õigushinnangut ja kaks siseauditit, Lambi ütlusel keskkonnaministri Erki Savisaare (KE) ettepanekul nõukogu tellimusel.
Kuigi sel hetkel oli juba teada, et kestvuslepingutega on müüdud puitu oksjonihindadest odavamalt ja vastust ootas küsimus, et kellele kui odavalt, seda üldse ei auditeeritudki. Vastuseks ministri esitatud küsimusele, kas kestvuslepingutega puidumüük tõi Eesti riigile kahju, osutati auditis hoopiski puidusektori lisandväärtuse numbrile. Toonane RMK nõukogu liige, praegune kliimaminister Yoko Alender (RE) ütles RMK nõukogu koosolekul, et ei poolda auditite tulemuste kohta pressiteate tegemist, ja tulemused jäeti salajaseks. (PM 4.12.2024)
Marrani ajal, septembris 2023 keeras nõukogu veel kruve kinni ja otsustas, et RMK nõukogust peaks ajakirjandusega suhtlema ainult esimees Kadri Land.
30. juunil 2024 jõustus kohtuotsus, mille järgi on RMK kestvuslepingud avalik info. Juuli keskel tuli välja riigikontrolli audit, mille tulemusi arutas RMK nõukogu 18. septembril. Selgus, et RMK juhtkond oli tellinud praegu käimasoleva riigiabi analüüsi vaid aegunud puidumüügilepete kohta ilma seda enne nõukogus arutamata.
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2024/12/13/16542993t1h6f2c.jpg)
/nginx/o/2024/12/12/16540839t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2024/12/13/16542997t1hc1bd.jpg)
/nginx/o/2024/12/13/16542998t1h4cdd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/13/16542999t1h64dc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/13/16542996t1h49bc.jpg)
/nginx/o/2024/12/13/16543000t1h1008.jpg)
/nginx/o/2024/12/13/16543001t1h94a8.jpg)