Käputäis ettevõtteid sai RMK käest «kingiks» üle 40 miljoni

Ainuüksi paberi- ja küttepuitu müüs Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kümmekonna aasta jooksul üheksale ettevõttele võrreldes turuhinnaga üle 40 miljoni euro võrra odavamalt. RMK vaidleb vastu ja väidab, et on alati müünud puitu turuhinnaga.

Praegu käib analüüs, kas RMK andis keelatud riigiabi Graanul Investi pelletitehastele ja Estonian Cellile, müües neile salalepingutega puitu soodsamalt kui teistele ettevõtetele. RMK saadetud müügiandmete järgi võitsid need ettevõtted paberi- ja küttepuidudiilidest RMKga aastail 2011–2024 võrreldes sama aja turuhindadega kokku üle 23 miljoni euro.

Lisaks võitis Kehras asuv Horizoni tselluloosi- ja paberivabrik üle kaheksa miljoni euro, mõned ettevõtted väiksemaid summasid ning kaks välismaist ettevõtet maksid RMK-le turuhinnast rohkem.

RMK jääb oma väite juurde, et on alati puitu turuhinnaga müünud ja pole ebaseaduslikke hinnakokkuleppeid teinud, nagu on viidanud riigikontrolör Janar Holm.

RMK jääb oma väite juurde, et on alati puitu turuhinnaga müünud ja pole ebaseaduslikke hinnakokkuleppeid teinud, nagu on viidanud riigikontrolör Janar Holm. Paraku polnud RMK varasem puidumüük eri ettevõtetele kuni 40-protsendilise hinnaerinevusega siiski turuloogikaga kooskõlas.

RMK kestvuslepingute hindade avalikustamine sellest aastast tõestas kaht asja: hindade ebavõrdsus ettevõtete vahel kadus ning küttepuidu hinna ühtlustumine erametsa- ja oksjonihindadest veidi kõrgemal tasemel näitas, et kui nõudlus on pakkumisest suurem, siis on niinimetatud hulgihind niinimetatud jaehinnast kallim, mitte odavam. Muu hulgas kergitab hinda veokulu – mida suuremat kogust puitu tehas tahab, seda kaugemalt tuleb see kokku vedada. Sama kinnitas Postimehele ka suuremaid erametsa puidutehinguid analüüsiv Targa Metsa juht Heiki Hepner (Isamaa) (vaata lisalugu). Samas müüb RMK näiteks paberipuitu kestvuslepingutega siiamaani alla turuhinna, väites, et tehastele puitu müües võib maha lahutada hüpoteetilise sadamatesse vedamise kulu (paberipuitu ostetakse tihti ekspordiks).

Veokulude mõju väga täpseks tuvastamiseks tuleks teha arvutused RMK tuhandete metsaäärsete vaheladude, veohindade ja sihtkohtade andmetega, mis oleks doktoritöö mahus analüüs. Seepärast on siinsete arvutuste aluseks ainult puidu turuhind.

Graanul Investi hinnavõit oli vaid jäämäe veepealne tipp

Riigikontrolli tänavuses auditis välja toodud RMK puidumüügilepetest on enim tähelepanu pälvinud kaks salalepingut Graanul Investiga, mille sõlmimine läks riigikontrolöri hinnangul vastuollu isegi RMK enda puidumüügikorraga, rääkimata seadustest. RMK hinnangul on kõik puidutehingud olnud seaduslikud. «Sõltumatu audit on hetkel pooleli, mistõttu me seda teemat kommenteerida ei saa,» vastas Graanul Investi tegevjuht Jaano Haidla.

Graanul Investi tegevjuht Jaano Haidla. Foto: As Timber

Aastail 2013–2024 said Graanul Investi grupi neli ettevõtet arvutuslikult võrreldes turuhinnaga RMK käest puitu kokku üle viie miljoni euro võrra odavamalt. Kahe salalepingu mõju on enim nähtav aastail 2017–2018, kui teised ettevõtted pidid hakkama puidu eest rohkem maksma, kuid Graanul Investile ja Osula Graanulile oli RMK hinnad ära fikseerinud (vaata graafikut).

See on aga vaid jäämäe veepealne tipp. Salalepingute oluline punkt oli RMK kohustus tarnida Graanul Investile ja Osula Graanulile hiigelkoguses puitu kindlasti just küttepuiduna, mis on odavaim ümarpuidu sortiment. Kas ja kui palju võis RMK müüa küttepuidu sildi all kallimat paberipuitu, et lubatud maht täis saada, on tagantjärele võimatu kindlaks teha.

Ettevõtted omavahel konkureerides krutivad hinna tasemele, mida nad on puidukoguse kindlustamise eest nõus maksma.

Riigimetsa Majandamise Keskuse endine juhatuse esimees Aigar Kallas

Küsimusele, miks RMK müüs puitu varem nii Graanul Investile kui ka mitmele teisele ettevõttele alla turuhinna, vastas RMK puiduturustusjuht Ulvar Kaubi praeguse olukorra kirjeldusega: «RMK müüb puitu vaba konkurentsi tingimustes pakutavate hindadega. Kestvuslepingute alusel puitu ostvad ettevõtted moodustavad umbes 90 protsenti Eesti metsatööstuse kogumahust. Need ettevõtted omavahel konkureerides krutivad hinna tasemele, mida nad on puidukoguse kindlustamise eest nõus maksma.» Varasemate sooduslepingute kohta ütles ta: «Ka need teistest eristuvad pika perioodiga kestvuslepingud olid sõlmitud turutingimustel ühes hinnamehhanismiga (korrelatsioon tarbijahindadega). Lepingu kestuse jooksul oli mõistagi neid perioode, kus hind eristus suuremal või vähemal määral turul hiljem tekkinud hinnakoridorist.»

Graanul Investi endise omaniku Raul Kirjaneni käest ei õnnestunud puiduostmise teemal vastuseid saada. «Meil puudub teave, millega meie hindu on võrreldud,» vastas ettevõtte tegevjuht Haidla, kuigi küsimuse juures olid viited nii erametsahindadele kui ka RMK oksjonihindadele.

RMK juhi hea tuttav sai ka hea hinna – kokkusattumus?

Singapuri kontsernile Tolaram Group kuuluv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, mis toodab Kehras pakkepaberit ja tselluloosi, sai 12 aasta võrdluses RMK sooduspuidudiilidest kasu üle kaheksa miljoni euro. Lisaks sai Horizon RMK käest miljon tihumeetrit praakpuitu poole või isegi kolmandiku hinnaga.

Pärast kestvuslepingute avalikustamist maksab Horizon kuuse- ja männipaberipuidu tihumeetri eest RMK-le umbes neli eurot turuhinnast rohkem. Kuna kogused on suured, on tõenäoliselt taas tegu veokulude mõjuga. Ehk siis varasem võit oli ilmselt tegelikult tunduvalt suurem.

Horizoni varasemate lepingute kahjulikkust riigile on tunnistanud Kaubi: «Varasemalt on olnud ka kaotusi, eelkõige kahe kohaliku tselluloositehase (Kehra ja Kunda) lepingutega (RMK nõukogu istungi protokoll 20.09.2018).

Tolarami pikaajaline juht Sonny Aswani ja RMK endine juht Aigar Kallas  on head tuttavad, sageli koos piltidel poseerinud. Kehra paberivabriku 75. sünnipäeval (2013) ühines nendega ka toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (Isamaa).

Küsimusele, kas soodsa hinna saamisel RMK käest mängis mingit rolli, et Aswani ja Kallas on head tuttavad, jätsid mõlemad vastamata.

Aswani kommenteeris nii: «Iga ettevõte räägib ise läbi oma lepingutingimused. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Horizon) tegevusvaldkond ja toorainevajadus on Baltimaades unikaalsed, kuna oleme piirkonna ainus jõupaberitootja, eksportides oma toodangut enam kui 70 riiki. Ligi 330 inimesele tööd andev Horizon ekspordib ainult valmistoodangut ehk jõupaberit ning lisaks sellest valmistatud paberkotte, väärindades nii Eesti puitu. Lepingud, mis Horizon on läbirääkimiste tulemusena sõlminud tooraine tarnimiseks, on vastanud meie ettevõtte vajadustele.»

Estonian Celli ei aidanud kasumisse isegi sooduspuit

Haavapuitmassi tootval Estonian Cellil oli erinevalt teiste ettevõtete viieaastastest lepingutest RMKga 15-aastane kestvusleping (2006–2021). Ettevõte sai RMK käest haavapaberipuitu juba kokkulepitult turuhinnast odavamalt: hakatuseks pool RMK poolt müüdud kuusepaberipuidu keskmisest hinnast eelneval kalendriaastal pluss veokulu. See tähendas turuhinnast ligi neljandiku võrra madalamat hinda.

Riigikontrolli auditis kirjas olevate keskmiste tarnekoha hindade järgi võitis Estonian Cell aastail 2011–2021 turuhinnaga võrreldes kokku üle 18 miljoni euro.

Ettevõtte juht Siiri Lahe hinnakokkuleppe sündi ei kommenteerinud. «2023. aasta lõpu seisuga oli tehase aastateülene kahjum üle 12 miljoni euro, mistõttu põhjendamatust kasumist pole alust rääkida,» hindas ta. «Estonian Celli puhul on alates tehase käivitamisest olnud probleemiks kõrge kulubaas. Energiakriisi eel oleme kasumit teeninud üksikutel aastatel.»

Estonian Celli raskuste peamine põhjus ongi elektri, mitte puidu kõrge hind.

Puitu ekspordiks sadamatesse tellinud ettevõtetest said puidu turuhinnast veidi odavamalt, aastate peale 0,3–0,4 miljoni euro eest Billerud Korsnäs Eesti ja Holmen Mets. Lignator Logistika pani tasku 3,7 ja Metsä Forest Eesti 3,2 miljonit. SCA Metsad maksis aga RMK-le hoopiski turuhinnast rohkem 0,6 miljoni ja Stora Enso Eesti 0,7 miljoni euro jagu.

Ühe näitena viis RMK samal ajal samasse sadamasse Billerud Korsnäsile ja Stora Ensole kasepaberipuitu 12-eurose hinnavahega (97,28–109,40 eurot tihumeetri kohta). Kaubi ettevõtete ebavõrdset kohtlemist ei tunnistanud: «Kui samas tarnekohas on mitu ostjat, siis rakendub klassikaline enampakkumise põhimõte, mille korral kõrgema hinnaga koguse täitumisel võidab järgmise koguse paremuselt järgmise pakkumise teinud pakkuja.»

Ettevõtted ise kommentaaripalvele ei vastanud.

Postimees analüüsis 11 ettevõttele müüdud paberi- ja küttepuiduhindu, maht hõlmas umbes viiendikku RMK puidumüügitulust. Umbes 90 RMK kestvuslepingupartnerile müüdud kallim puit on veel analüüsimata.

Sarnased puiduostutehingud näitavad turuhinna kätte

OÜ Tark Mets juht Heiki Hepner. Foto: Sander Ilvest

Eesti Erametsaliidule puiduturuülevaateid tegeva Tark Mets juhi Heiki Hepneri kirjeldatud, ülevaadete aluseks olevad puiduostutehingud on suhteliselt sarnased RMK puidumüügile avalike kestvuslepingute ja oksjonitega. RMK seda ei tunnista.

«Suuremad ettevõtted – saeveskid, graanulitehased, sadamast paberipuitu eksportivad ettevõtted jne – teevad väga konkreetsed hinnad, millega nad ostavad eraomanikelt puitu läbi keskühistu Eramets või Eesti puidumüügikeskuse,» märkis Hepner, viidates suurematele kogustele kokkulepitud tarneaegadel. «RMK puhul kujuneb hind väga konkreetsete tehingute alusel. Meie sellist kaalutud keskmist hinda sendipealt arvutada ei saa, aga see on ligilähedane. Pakkumised on reaalsed ja nendele järgnevad ostutehingud.»

Hepneri kinnitusel on ette kokku lepitud suurte tarnekoguste puhul puiduhind reeglina kõrgem, kuna see tagab töötlejale efektiivsuse.

Näiteks seisis 2022. aastal mitme saeveski hinnakirjas jämedama männipalgi kokkuostuhinnaks 110–115 eurot tihumeetri kohta, kuid Hepneri ülevaates oli hind 128 eurot.

«Hinnakirjad võivad olla suunatud keskmisele (väike)metsaomanikule, kes tuleb ühe koormaga värava taha,» selgitas Hepner erinevust.

RMK väidab, et loomulikud olevat hoopis kestvuslepingutel madalamad hinnad, kuigi need on teatud sortimentide, näiteks küttepuidu puhul praegu erametsahindadest kõrgemad.

Salastatuse ajal, kuni 2023. aasta lõpuni ostsid ettevõtted RMK käest kestvuslepingutega puitu üksteisest kuni 40-protsendilise hinnaerinevusega. RMK puiduturustusosakonna juhi Ulvar Kaubi väitel põhjustas näiteks toodud 2022. aastal hindade suure kõikumise ebastabiilsus majanduskeskkonnas ja uute tarneahelate otsimine. «Seevastu 2024. aastal on hinnad taas ühtlustunud ja püsinud enamjaolt stabiilsed,» väitis ta. «Ettevõtete varem hoitud ärisaladus ei puutu asjasse.»

Paraku olid hinnakäärid ka enne 2022. aastat pidevad (vaata graafikud).

Graanul Investi tegevjuht Jaano Haidla ütles, et kestvuslepinguhindu ei saa võrrelda hetkemüügihindadega. «On perioode, kus kestvuslepingu hind võib olla soodsam teatud ajahetke turuhinnast, kuid ka vastupidi, kus kestvuslepingu hind on kõrgem kui turuhind konkreetsel ajahetkel,» märkis ta. «Turuhinnana tuleks käsitleda konkreetselt hinda nn langi kõrval (sellised andmed on olemas ainult RMK puidu kohta – Ü. H.). Muud hinnad sisaldavad transpordikulusid, mis omakorda muudab hinnad võrreldamatuks.»

Kuna suuremad ettevõtted ostavad puitu nii RMK-lt kui erametsakeskustelt, on ostuhinnad laias laastus siiski omavahel võrreldavad. Kuna Targa Metsa hindadest on eemaldatud praakpuit, on võrreldavuse parandamiseks sama tehtud RMK kestvuslepingute hindadega.

Kõike eespool viidatut arvesse võttes on selle artikli juures võrreldud RMK kestvuslepinguhindu turuhinnaga (erametsahinna ja RMK oksjonite matemaatilise keskmisega (kui ajaperioodil on oksjoneid olnud), muidu vaid erametsahinnaga). Hetkehinna asemel on aluseks võetud esimese poolaasta, kolmanda ja neljanda kvartali keskmine hind. Hinnavõit on arvutatud 12 aasta, Estonian Celli puhul 14 aasta lõikes.

RMK müüb puitu etapiti

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran. Foto: Sander Ilvest

(avaldatud muutmata kujul)

Ajalehekioskis maksab Postimehe lehenumber 2,9 eurot, samas kui kliendilepinguga saab lehenumbri kätte kordades soodsamalt. Kas see tähendab, et Postimeest tuleks müüa ainult kioskis või seda, et tellijatele teise hinnaga müüdud paberlehed ning digitellimused oleksid Postimees Grupi omaniku poolt vaadeldavad tahtliku kahju tekitamisena? Ei tähenda.

Sellise piltliku näite tuules ei kiida ma heaks ajakirjanduslikku katset tekitada RMK puiduturustuse kohta sarnast väärarusaama või alternatiivkäsitlust turu tegelikule toimimisele.

RMK müüb puitu etapiti, võttes igas etapis ettevõtjate konkureerimisest välja maksimumi, mida turg sel ajahetkel on nõus pakkuma. Ma ei nõustu lähtekohaga, et nii saavutatud hind ei ole turuhind, ja sellest juba edasi arendatud järeldustega.

Häid ettepanekuid võtab RMK alati kuulda. Oleme jooksavalt ajas pidevalt täiendanud kestvuslepingute müügijuhendit ja metoodikat. RMK uue juhatuse kurss on teha kestvuslepingutega seonduv võimalikult läbipaistvaks ja arusaadavaks, ettevõtjaid võrdselt kohtlevaks. Muudatusi on kestvuslepingutega müügi korralduses tehtud muuhulgas viimase kuu jooksul vastavalt Riigikontrolli soovitustele.

RMK moodustab umbes kolmandiku kohalikust puiduturust ja meil on enda tehingute kohta väga täpne ülevaade – kes, kui palju ja millise hinnaga on kaupa saanud. Igale müügiotsusele igas kestvuslepingu etapis eelneb külm arvutus ja otsus TalTechi kaasabil arendatud IT-rakenduse poolt.

Süsteemile on antud üks käsk: arvutada läbi veokauguste, transpordikulude, vaheladude ja klientide paiknemist aluseks võttes välja igale sortimendile müügiotsus, mis on RMK-le parim ehk millisel juhul RMK teenib kõige rohkem kasumit.

Erinevaid puidusortimente on RMK-l tõesti 30 ringis. Mida täpsemalt on sortimendid turu vastu sihitud, seda suurem võimalus on tulu maksimeerida. Mida vähem oleks sortimente, seda üldistatum oleks neile seatud kvaliteet ja seda rohkem kõrgema väärtusega puitu jääks Eestis väärindamata ja parim hind saamata. Ka kohvikud müüvad tavalisele mustale kohvile lisaks cappuccino‘t, espresso‘t, latte‘t, macchiato‘t jne – ikka selleks, et müüa erinevaid kohvitooteid rohkem.

Puiduturu hinnaliikumisi ei saa seostada sellega, et tänavusest on lisaks hindadele – mis juba aastaid on ettevõtetele olnud avalikud – isikustatud ka nende pakkujad. Küll aga on see otsus lisanud protsessi läbipaistvust.

Mikk MarranRiigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees