President kuulutas välja kaheksa seadust

President Alar Karis. Foto: Madis Veltman

President Alar Karis andis täna heakskiidu seadustele, mis puudutavad konkurentsiõigust, päringutele vastamise tähtaega, õppimiskohustuse pikendamist ja ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist.

Vastuvõetud seadused puudutavad ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist, seemnete sertifitseerimist, doonorivere laboriteenust ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna tegevuslubade riigilõive.

Lisaks kuulutas riigipea välja maksuvaba tulu piirmäära tõstmise edasilükkamise ja teised sama seadusega kehtima hakkavad muudatused.

Konkurentsiseaduse muutmise seadusega luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse kohaselt tuleb ametiasutustel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.

Eesti haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Koolikohustus asendatakse õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni. Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida huviõpe. Samuti saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid ning kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust.. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta. Ühtlasi piirab seadus täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Muudatused hakkavad kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus sätestab, et edaspidi kehtib ettevõtluskontole kantud summadele senise astmelise maksustamise asemel ühtne 20-protsendiline maksumäär ja kohustusliku kogumispensioniga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul suureneb maks teise pensionisamba makse võrra.

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadus loob erandi, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seni nõutust, kuid nii, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Samuti saavad tarnijad edaspidi paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali ning seemnekartuli tarnijad saavad ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.

Vereseaduse muutmise seaduse kohaselt viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse, mis teeb juba praegu vere immunohematoloogiliste uuringute üle järelevalvet ja osutab referentlabori teenuseid tervisekaitses. Kaob ka teenuse lepingu viieaastase kestuse nõue, et võimaldada paindlikkust ja anda Terviseametile lepingu tähtaja suhtes kaalutlusõigus. Kehtiva hankelepingu järgi osutab kuni 2027. aastani referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor määrab näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonorivere preparaadid.

Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega tõstetakse Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest. Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole.

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega lükatakse edasi kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtse maksuvaba tulu tõus ühe aasta võrra. Tulumaksuseaduse muudatused, mille järgi oleks alates 2025. aastast pidanud hakkama kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, hakkavad nüüd kehtima 2026. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele jääb kehtima kõrgem maksuvaba tulu. Uuel aastal jõustuvad aga tulumaksuseaduse muudatused, millega tõstetakse senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%-ni. Lisaks kaotab kehtivuse soodusmäär 14 protsenti äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7-protsendiline tulumaks. Samuti tõstetakse krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäära 15-protsendilt 18-protsendile.

Ajakohastatakse maksuvabade hüvitiste piirmääri. Seadusega uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute kingitud meenete ning isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid. Muudatused puudutavad ka Kaitseliidu liikme isikliku mootorsõiduki kasutamise, tervisekontrolli ning vigastuse või hukkumisega seotud hüvitiste maksuvabastust. Samuti täpsustati tervist edendavate teenuste loetelu, millele tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad (n. lisatud on otsesõnu massaaž), ning lisati MTÜ Freedom Convoy ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina heaks annetusi teha.