/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/01/15755556t1ha7dc.jpg)
Politsei tõi novembri lõpus rahvusvahelise koostöö tulemusena Eestisse 2017. aastal siit põgenenud ja kaks aastat tagasi Tais tabatud 41-aastase mehe, kes andis Leedus Eestisse toomiseks üle ligi poolteist kilo kokaiini.
Politsei tõi Eestisse Tais tabatud kokaiini käitlemises kahtlustatava (1)
Politsei pressiesindaja vahendas, et 41-aastast eestlast kahtlustatakse 2017. aasta oktoobris narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. Kahtlustuse järgi pani mees kuriteo toime 2017. aastal Leedus, kui andis grupis koos teise mehega ühele kaasmaalasele üle ligi 1,5 kilogrammi kokaiini selle Eestisse toomiseks.
Kuriteoga oli alust seostada kokku viit meest, kellest neli pidas politsei sama aasta oktoobris ja novembris kinni ning nad on kuriteos juba süüdi mõistetud. Ühe mehe asukohta ei õnnestunud kohe tuvastada ning 2018. aasta alguses kuulutas politsei koostöös Lääne ringkonnaprokuratuuriga mehe rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Tai politsei pidas mehe kinni 2022. aasta mais Pattayas, kuna ta rikkus viisareegleid ja viibis riigis lubatust kauem. Selle käigus tuvastas sealne politsei, et Eesti on Interpoli kaudu mehe rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutanud.
2022. aasta septembris esitas justiitsministeerium Eesti välisministeeriumi vahendusel diplomaatilisi kanaleid kaudu Lääne ringkonnaprokuratuuri väljaandmistaotluse Tai Kuningriigile.
«Kuigi Eesti ametkonnad pingutavad alati, et inimene võimalikult kiiresti kodumaale tuua, ei pruugi see igakord kiiret tulemust anda ja olenevalt välisriigist võib väljaandmismenetlus kesta ka aastaid,» sõnas pressiesindaja pressiteate vahendusel, lisades, et ka selle juhtumi puhul saatis välisministeerium aastate jooksul korduvalt noote, millega taotleti mehe väljaandmist, kuid väljaandmismenetlus kestis kokku siiski ligi kaks ja pool aastat.
Tänavu 28. novembril andsid Tai ametivõimud lõpuks mehe üle Eesti politseinikele, kes toimetasid ta tagasi kodumaale. Kohtu loal võeti mees vahi alla.
«Sellised positiivse lahendusega lõppevad väljaandmismenetlused näitavad selgelt, et rahvusvaheline õigusalane koostöö toimib Eestis tõhusalt, pakkudes võimalusi õigusemõistmise tagamiseks ka geograafiliselt kaugemates riikides. See on oluline mitte ainult kuritegude uurimise, vaid ka õigusemõistmise usaldusväärsuse tagamise seisukohalt,» nentis justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja.
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juhi Margus Raspeli sõnul annab näide kinnitust, et politsei eest välisriiki pageda ei tasu ja enda tegude eest on mõistlikum anda vastust oma koduriigis ning vahetult.
«Politsei teeb iga päev rahvusvahelist koostööd kolleegidega üle maailma. Meie tagaotsitavaid tabatakse ja oleme neid Eestisse kohtu ette toonud maailma eri otstest, nii Aasiast kui Lõuna-Ameerikast. Igal aastal tabame teistest riikidest tänu rahvusvahelisele koostööle ligi 50 tagaotsitavat.»
«Meie kogemus näitab, et varem või hiljem peab kurjategija oma tegude eest vastutust kandma ja välismaale põgenemine on vaid ajutine lohutus. Välismaale põgenemine võib tagaotsitava jaoks tähendada hoopis seda, et tuleb pikalt viibida kinnipidamisasutuses võõral maal. Riigiti väljaandmise praktika erineb ning sõltuvalt riigist võib see kesta mõnest kuust mitme aastani. Nii nagu praegusel juhul või näiteks paar aastat tagasi Panamas, kus tagaotsitav veetis enam kui aasta sealses vanglas ja soovis väga kiirendada enda Eestisse toomist,» ütles Raspel.
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri Merry Tiituse sõnul näitab viimase aja praktika, et rahvusvaheline koostöö nii Euroopas kui ka kaugemate riikidega on üha tihedam. «Riikide vahel reisimine on muutunud lihtsamaks ka kuritegudes kahtlustatavatele, mis omakorda raskendab nende tabamist või nendega seotud kuritegude uurimist. Selle kriminaalmenetluse käigus tehtud rahvusvaheline koostöö kahtlustatava Eestile väljaandmiseks näitab, et kuritegude uurimiseks või kahtlustatavate tabamiseks on võimalik koostööd teha ka kaugemate riikidega.»
«Nüüd, kus kahtlustatav on Eestis ja vahi all, jätkub tema suhtes kohtueelne menetlus, mille käigus töötatakse kogutud materjalid läbi ja otsustatakse, millises menetlusliigis kahtlustatavale süüdistus esitada ning kriminaalasi õigusemõistmiseks kohtusse saata,» ütles Tiitus.