Verte selgitas, et prokuratuuri taotlusel kuriteos kahtlustatava tagaselja vahistamine ja rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamine tähendab, et kui Vladislav Rybakov satub mõnda Eestiga sarnaste väärtustega riiki, on sel riigil õigus ta kinni pidada ja õigusemõistmiseks Eestile välja anda.
Seni teadaolevalt ei ole lekkinud andmeid kuritegelikel eesmärkidel kasutatud.
«See samm kinnitab, et keskkriminaalpolitsei ja prokuratuur töötavad nii sise- kui ka välispartneritega ööpäev läbi, et kõik rikkujad oma tegude eest vastutaksid, ükskõik millises maailma nurgas nad kuritegusid toime ka ei paneks,» rääkis Verte.
Kuivõrd kahtlustuse kohaselt oli Rybakovil juhtiv roll, on kriminaalmenetluse fookus olnud just tema tegevuse uurimisel. «Kui teistel grupi liikmetel on soov südametunnistust kergendada, võib alati kirjutada cybercrime@politsei.ee. Peitujäämisele pole mõtet loota, kinnitas Ambur.
Andmevarguse õnnestumise taga olid Amburi sõnul grupi süsteemne tegevus ja paikamata turvaaugud. «Kogutud tõendite kohaselt algas rünnak turvaaukude otsimisega, mis võimaldaksid ligipääsu infosüsteemi andmebaasile. Leides sellise turvaaugu, pääses grupp ligi infosüsteemi kasutajakontodele ning nende krüpteeritud paroolidele.»
Tema selgitusel murti need lahti ning seejärel suutsid kahtlustatavad töötaja parooliga ära kasutada järjekordset turvaauku ja paigaldada süsteemi pahavara.
«Pärast seda pääsesid nad veebist juhitud pahavara kaudu ligi kõigile huvipakkuvatele infosüsteemi osadele, sealhulgas inimeste isiku- ja terviseandmeid sisaldavatele failidele ning andmebaasile. Kuna kahtlustatavaid köitev andmemaht oli suur, arendati spetsiaalne töövahend andmestiku allalaadimiseks, pärast mida esitati ettevõttele lunarahanõue,» kirjeldas Ambur. Seni teadaolevalt ei ole lekkinud andmeid kuritegelikel eesmärkidel kasutatud.
Kriminaalmenetlust viib ellu keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo koostöös Lõuna prefektuuri kriminaalbürooga. Menetlust juhib riigiprokuratuur.