/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/12/12/15777167t1h3ce2.jpg)
Euroopa Komisjon võttis vastu teatise, mis näeb muu hulgas ette Eestile piirihalduse tugevdamiseks 19,4 miljonit lisaraha.
Eesti saab ELi piirihalduse tugevdamiseks 19,4 miljonit lisaraha (1)
See on osa 170 miljonit eurost, mis eraldatakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu (BMVI) kuuele riigile hübriidohtude tõrjumiseks ELi idapiiril.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul näitab komisjoni otsus ühest küljest seda, et Euroopas võetakse idapiiri kaitset järjest tõsisemalt, ning teiseks usaldust Eesti seni saavutatu ja tulevaste plaanide vastu.
«Oleme pingutanud, et muude julgeolekuprobleemide kõrval mõistaks meie ELi partnerid paremini ka väljakutseid ja ohte Euroopa idapiiril. Eesti vastutab Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi välispiiri kaitsmise eest. Selle lisaraha abil saame rakendada paremaid tehnoloogiaid ja võimekusi kaitsmaks kitsalt võttes nii oma enda riigipiiri, kuid laiemas pildis ka kogu Schengeni viisaruumi turvalisust,» ütles Läänemets.
Nendest vahenditest saab Eesti 19,4 miljonit eurot, Läti 17 miljonit eurot, Leedu 15,4 miljonit eurot, Soome 50 miljonit eurot, Poola 52 miljonit eurot ja Norra 16,4 miljonit eurot.
Toetust kasutatakse elektroonilise seirevarustuse uuendamiseks, telekommunikatsioonivõrkude parandamiseks, mobiilsete tuvastusseadmete kasutuselevõtuks ning droonirünnakute tõkestamiseks, et tagada reaalajas olukorrateadlikkus ja suurendada piiripatrullide liikuvust.
Venemaa Föderatsioon ja Valgevene kasutavad rännet poliitilise relvana, et destabiliseerida Euroopa riike ja nõrgestada Schengeni ala terviklikkust. Ebaseaduslike piiriületuste arv ELi ja Valgevene piiril kasvas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 66 protsenti. Paljudel juhtudel on piiriületajad kasutanud Venemaa Föderatsiooni väljastatud viisasid.
Praegu on piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava kogumaht veidi üle 53 miljoni euro ja kõnealune raha lisatakse rakenduskavasse koos riigi kaasfinantseerimiskohustusega. Raha saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni. 97 protsenti sellest on juba kasutamiseks avatud. Kõige suuremaks toetuse saajaks on politsei- ja piirivalveamet.
Enamik Eesti idapiiri ehk Euroopa Liidu välispiiri seiretehnikast soetatakse ja paigaldatakse Euroopa Liidu toel. Eesti on ELi siseturvalisuspoliitika fondide rahastusest soetanud ja paigaldanud välispiirile droone, maismaa- ja veesõidukeid patrullimiseks, erinevad kaameraid, radareid jm tänapäevast seire- ja valvetehnikat.
ELi välispiir on ELi toel kaitstud uusima tehnoloogiaga, tänu millele on Schengeni alale saabuvate ja lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem ning suudetakse tõhusalt ennetada, avastada ja tõkestada piiriülest kuritegevust.