Ühisrahastus Eestis: lahendused ja väljakutsed

Foto: Erakogu

Ühisrahastus kui kontseptsioon ei ole uus, kuid selle kaasaegne vorm, mida on soodustanud interneti tehnoloogiad, hakkas kujunema 1990. aastate lõpus.

Eestis hakkas ühisrahastus populaarsust koguma 2000. aastate alguses, kui internet sai laialdaselt kättesaadavaks. 2008. aastal käivitati vastastikuse laenuandmise jaoks Eesti esimene riiklik platvorm Bondora. Esimene ühisrahastusplatvorm, nagu me seda täna tunneme, tekkis 2012. aastal, kui Eesti jagamismajandusguru Henri Laupmaa käivitas Hooandja projekti.

Liberaalse majanduspoliitika ja arenenud digitaalse infrastruktuuri poolest tuntud Eesti pakkus ühisrahastamiseks soodsat keskkonda. Viimase 12 aasta jooksul on ühisrahastus näidanud märkimisväärset kasvu ja potentsiaali ning sellest on saanud oluline finantsvahend. Paljud olulised sotsiaalprojektid, nagu taskukohane eluase, väikeettevõtete toetamine või lihtne heategevus, poleks ilma selleta võimalikud olnud.

Võite üllatuda, et me oleme ühisrahastuse kaudu isegi satelliidi orbiidile saatnud – tõeliselt kosmiline ulatus! Analüütikud märgivad, et Eestis on tõenäoliselt Euroopa suurim ühisrahastus elaniku kohta.

Tänaseks katavad ligikaudu kolmkümmend Eesti platvormi kõiki ühisrahastuse liike ja vorme – alates ettevõtte aktsiatesse investeerimisest kuni isiklikeks vajadusteks raha kogumiseni. Igal platvormil on oma ainulaadsed funktsioonid, nagu ühisrahastuse mudelid, rahastamisvalikud, sihtrühmad ja tasud. Pole üllatav, et domineerivad kinnisvara ühisrahastusele keskendunud platvormid, sealhulgas sellised hiiglased nagu Crowdestate, EstateGuru, KAMA Grupp, LandEx ja Reinvest24.com.

Loome- ja kultuuriprojektidele pühendatud platvorm Hooandja on inimeste seas aga jätkuvalt populaarseim ja nõutuim platvorm.

Mõned platvormid, nagu Bondora, Income ja Moncera, pakuvad otseinvesteeringuid, mille eesmärk on peamiselt passiivse tulu teenimine, samas kui Efinza, Funderbeam ja MoneyZen keskenduvad idufirmade ja innovatsiooni toetamisele. Omaraha on spetsialiseerunud mikrolaenudele ja Quanloop pakub investeerimisfondide haldamist.

Uute ühisrahastusvõimalusi uurivate ja revolutsioonilisi lähenemisviise pakkuvate platvormide loomise protsess ei ole peatunud. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse teatas Henri Laupmaa "keerulistest aegadest" ja käivitas projekti toeta.me. Algselt Ukraina jaoks raha kogumiseks mõeldud platvorm sai 2022. aasta novembris kättesaadavaks muuks sõjaga mitteseotud heategevuseks. Hiljuti lõppes edukalt kampaania, millega koguti raha inimtegevusest mõjutatud metsloomade raviks ja rehabiliteerimiseks Eestis.

Umbes samal ajal, 2022. aasta veebruaris, käivitas Eesti ettevõtja Oleg Rodionov projekti UFANDAO, mis pakub ühiskonna ühendamisel optimistlikumat lähenemist. Platvorm loodi selleks, et võimaldada kasutajatel koguda raha mis tahes tüüpi unistuste jaoks, alates isiklikest asjadest kuni alustavate ettevõtete ja uuenduslike ideedeni.

Platvorm on üles ehitatud vastastikuse abi põhimõttel ehk "win-win" mudelil. Raha kogumise kampaania algatamiseks peavad kasutajad määrama oma eelistatud annetuse kättesaamise meetodi ja andma minimaalse panuse nende poolt valitud mis tahes kampaaniasse antud platvormil.

UFANDAO väldib tänu oma detsentraliseeritud mudelile annetuste hoidmist või kogumist ega võta raha kogumise ega tehingute eest tasu, mistõttu on tegemist äärmiselt uuendusliku lahendusega selles valdkonnas.

Ühisrahastuse arengu käigus meie riigis on aga ilmnenud ka mõned probleemid. Peamised probleemid on investorite ebapiisav kaitse ja pettused, mis põhjustavad üldist usalduse langust ühisrahastusplatvormide vastu.

2019. aasta septembris mõjutas Q-haus Baltic pankrot Crowdestate platvormi. Q-haus Baltic kogus arendajana raha ühisrahastuse kaudu, kuid ei teavitanud investoreid, et ei suuda enam oma kohustusi täita. Sellel olukorral oli doominoefekt Crowdestate'ile, tõstes esile riske ja tekitades selle kasutajate seas muret.

Lätlaste loodud, kuid Eestis registreeritud ühisrahastusplatvormidega Kuetzal ja Envestio toimus 2020. aastal kaks suurt skandaali. Need platvormid lubasid investoritele 20% või rohkem tootlust ja võimalust raha igal ajal välja võtta, kuid lõpuks kadusid koos investorite rahaga väärtuses umbes 13 miljoni eurot.

Kuetzali ja Envestio krahh mõjutas umbes 2300 investorit. Nii Läti kui ka Eesti politsei algatasid nende sündmustega seotud pettuste uurimise. Mõlemad platvormid kuulutasid hiljem välja pankroti, tunnistades kõiki investorite nõudeid, kuid negatiivsed tagajärjed on endiselt tunda.

Aasta tagasi sattus Henri Laupmaa ise finantsskandaali. 2023. aasta septembris algatas Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalasja seoses veebiplatvormil toeta.me kogutud rahaliste vahendite väärkasutamisega. Juhtumis tehti annetusi droonide Ukrainasse saatmise kampaania jaoks, ligi 225 000 eurot, mida Laupmaa kampaania korraldajale Threod Systemsile ei tasunud. Laupmaa viitas esialgu veale ja sellest tekkinud segadusele, lubades raha viivitamatult tagastada, kuid tegi hiljem ebakorrapäraseid, osalisi makseid. 2024. aasta septembri lõpu seisuga oli ta Threod Systemsile võlgu veel umbes 30 000 eurot.

Nende probleemide põhjus peitub ebapiisavas õiguslikus regulatsioonis. Kuni viimase ajani puudus Eestis spetsiifiline selles valdkonnas kohaldatav seadusandlus. Ühisrahastusplatvorme reguleerisid üldised lepinguõiguse normid, muutes protsessi ligipääsetavaks, kuid ülemäära riskantseks.

Peamine dokument selles valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. oktoobri 2020 määrus (EL) 2020/1503, mis reguleerib ühisrahastamist Euroopa Liidus. 2021. aasta alguses võttis Eesti vastu seaduseelnõu, millega kehtestatakse investorite kaitse tugevdamiseks ühisrahastusplatvormidele täiendavad kohustused ja rangemad kriteeriumid. Nende meetmete täielik rakendamine on siiski veel puudulik.

Paljud ühisrahastuse õiguslikud aspektid Eestis jäävad ebaselgeks ja vajavad selgitamist, tekitades turuosalistele probleeme. Selle rahastamisvahendi jaoks läbipaistvama ja turvalisema keskkonna tagamiseks on vaja riiklikke õigusakte edasi ajakohastada ja neid suhteid selgemalt reguleerida.

Samal ajal kui Euroopa Parlament jätkab Euroopa ühtsete ühisrahastamise reeglite väljatöötamist, peab iga EL riik, sealhulgas Eesti, jätkama oma reeglite ja kontrollimehhanismide väljatöötamist, arvestades ühisrahastamise võimalikke eeliseid ja riske ning vajadust tasakaalustada ettevõtlusvabadust ja investorite õiguste kaitset. Oluline on mitte jätta tähelepanuta nii paljutõotavat ja dünaamiliselt arenevat sektorit, mis võib ja peaks saama oluliseks täienduseks ja alternatiiviks traditsioonilistele rahastamismeetoditele.