Võrdõigusvolinik: Eestis kogevad inimesed rassilist diskrimineerimist nii tänaval kui ametiasutustes

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske. Foto: Kuvatõmmis saatest

Võrdõigusvoliniku eriraportist «Rassiline diskrimineerimine Eestis 2024» selgub, et teise nahavärviga inimesed kogevad Eestis sageli tõrjumist, solvanguid ja mikrorassismi. Diskrimineerimist esineb avalikus ruumis, töökohal ja isegi ametiasutustes ning kuigi Eestit peetakse üldiselt turvaliseks elukohaks, jäävad sellised varjatud probleemid sageli tähelepanuta.

Raporti kohaselt on 55 protsenti teise nahavärviga uuringus osalenud inimestest kogenud solvavaid või halvustavaid kommentaare ning 71 protsenti on puutunud kokku sobimatu vahtimise või solvavate žestidega, mis on seotud nende nahavärviga. «Kõige sagedamini on uuringus osalenud kogenud ahistamist või diskrimineerimist avalikus ruumis, aga ka kinnisvara üürimisel, tööle kandideerimisel või töökohas, samuti on seda esinenud ametivõimude poolt,» ütles soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Oluline probleem on eestlaste madal teadlikkus rassismist, mida seostatakse peamiselt ainult otsese vägivalla või rassistlike sõnade kasutamisega. Vähem teadvustatakse rassismi pehmemaid vorme, nagu stereotüübid ja välimuse põhjal tehtud kommentaarid. Samuti levib palju väärarvamusi teiste rahvuste, kultuuride ja rasside suhtes.

Raport juhib tähelepanu ka meedia rollile, mis võib aidata suurendada teadlikkust, kuid võib ka süvendada stereotüüpe. Teise nahavärviga inimesed jõuavad avalikku arutellu eelkõige konfliktide ja skandaalide kaudu, mis omakorda tugevdab eelarvamusi. Positiivse muudatusena toob raport esile, et ajakirjanduses on vähenenud rassistlike sõnade kasutamine ning üha enam kasutatakse nahavärvist rääkimisel neutraalseid väljendeid nagu mustanahaline või ka afroameeriklane.

Võrdõigusvoliniku hinnangul on olukorra parandamiseks vaja nii teadlikkuse tõstmist kui ka konkreetseid riigi samme. «Eesti on osaline mitmetes rahvusvahelistes rassismivastastes kokkulepetes, kuid meil puudub siiani terviklik rassismivastane tegevuskava, mis hõlmaks haridust, õigusreforme ja süsteemseid muudatusi avalikus sektoris,» sõnas Veske, kelle hinnangul tuleks täiustada ka vaenukõne regulatsiooni ja võrdse kohtlemise seadust.

Praegu ei võimalda seadus alati volinikul diskrimineerimisega seotud juhtumitesse sekkuda. «Voliniku kantselei abi piirdub diskrimineerimisele vaid õigusliku hinnangu andmisega. Euroopa Liidu võrdõigusasutuste direktiivide vastuvõtmisega saab aga voliniku kantselei tulevikus ka õiguse kannatanu nimel kohtusse pöörduda,» selgitab Veske.

Samuti peetakse oluliseks diskrimineerimise ja vaenukuritegude kohta täpsemate andmete kogumist ning hariduses senisest enam mitmekesisuse väärtustamisele ja mikrorassismi teadlikkuse tõstmisele keskendumist.