Kliimaminister jättis kolmandat korda erikomisjoni istungile tulemata

Kliimaminister Yoko Alender. Foto: Madis Veltman

Kliimaminister Yoko Alender (RE) jättis juba kolmandat korda riigikogu erikomisjoni istungile tulemata. Korruptsioonivastases erikomisjonis oli teemaks keelatud riigiabi auditeerimine ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kestvuslepingutega puidumüük.

Korruptsioonivastase erikomisjoni juht Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et ministri käitumine näitab suhtumist Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingutega puidumüüki ja keelatud riigiabi auditeerimisega seotud küsimustesse.

«RMK on aastaid müünud läbipaistmatus menetluses sõlmitavate kestvuslepingutega turuhinnast soodsamalt puitmaterjali ja seda vaid kitsale ringile. RMK tellis 24 000 euro eest auditi, mis aga kontrollib vaid neid lepinguid, mis on juba aegunud ning mille puhul on keeruline mingit riigiabi tagasi nõuda. Nüüd, kui on vaja vastata nendele küsimustele, ei soovi minister korruptsioonivastase erikomisjoni istungile tulla. See-eest majanduskomisjoni istungil Yoko Alender vahetult enne erikomisjoni istungit osales,» lausus Kovalenko-Kõlvart.

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul kinnitas Yoko Alender riigikogu infotunnis, et kui auditi tulemusel selgub, et tegemist on keelatud riigiabiga, on võimalik need summad riigile tagasi nõuda.

«Vähe sellest, et hanke auditi osas korraldas RMK ise, mitte kliima- või rahandusministeerium, siis tänaseks on ka selgunud, et riigiabi puhul kontrollitakse vaid neid lepinguid, mis on aegunud, mille puhul kedagi enam vastutusele võtta ei saa ning pea võimatu on mingit riigiabi tagasi nõuda. Minister on riigikogu ees valetanud,» rääkis Kovalenko-Kõlvart.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees lisas, et mets on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid, mille majandamine peab toimuma riigivaraseaduse kohaselt säästlikult ja heaperemehelikult.

«Salajaste kestvuslepingute puhul toimusid aga läbirääkimised kinniste uste taga, nende lepingute tingimusi otsustas ainult paar inimest. See, kuidas hind kujunes, on siiani kohati ebaselge ning vastavus õigusaktidega küsitav. Kokkuleppehinnaga müügi puhul võis hind olla kuni 30 protsenti soodsam,» täpsustas Kovalenko-Kõlvart.