Uuring: Eesti inimesed ei kasuta jääle minnes ohutusvarustust

Eesti inimesed ei kasuta jääle minekul ohutusvarustust. Foto: Mailiis Ollino

Päästeameti tellitud uuringust selgus, et vähenenud on inimeste osakaal, kes kannavad veesõidukiga sõites päästevesti või võtavad jääle minnes kaasa vajaliku ohutusvarustuse.

Veeohutusalane teadlikkus on viimase uuringuga võrreldes veidi langenud, aga mitte väga palju. Samas on märkimisväärne langus olnud nende inimeste osas, kes viimase 12 kuu jooksul on veesõidukiga sõites päästevesti kandnud (62 protsendilt 56 protsendile). Samuti on inimeste teadmised vähesed jääl käimiseks vajaliku ohutusvarustuse kohta.

«Jääle minnes tuleb kaasa võtta päästevest ja jäänaasklid. Mõistlik on kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma,» selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ning lisas, et nii talvel kui suvel on tähtis kaasa võtta ka laetud akuga veekindlasse kotti pandud telefon, et vajadusel abi kutsuda.

Suvisel ajal liigutakse rohkem veesõidukitega ja ohutusvarustuse peale tuleb ka siis mõelda. «Päästevest on veekogul liigeldes kohustuslik päästevahend ja peab olema korralikult kinnitatuna seljas. Paadis kaasas olevast päästevestist ootamatu õnnetuse puhul kasu ei ole,» rääkis Virkala.

Virkala sõnul ilmnes uuringust ka see, et 22 protsenti viimase aasta jooksul ujumas käinutest tegid seda mõnes ilma rannavalveta metsikus kohas. «Pigem on mõistlik oma suplused teha seal, kus on ka teisi inimene, eriti hea kui rannavalve. Ootamatuid terviseprobleeme tuleb ette ja kui kedagi märkamas ja aitamas ei ole, siis võib see ujumine ka üsna kurvalt lõppeda,» nentis Virkala.

Kolmanda teemana ilmnes uuringust, et 11protsendi võrra on vähenenud nende inimeste osakaal, kes on viimase kahe aasta jooksul midagi teinud, et oma kodulähedast veekogu ohutumaks muuta. «Suurem osa uppumisi leiab aset vette kukkumise või kaldalt libastumise tõttu ja seda ka kodulähedaste veekogude ümbruses. Sellised õnnetused on aga enamasti ennetatavad,» ütles Virkala. Näiteks saab korda teha ohtlikud purded, puhastada veekogu põhja, puhastada ja korrastada selle kaldaid või paigaldada päästevahendite kapp.

Nii seekordne uuring, kui ka varem valminud laste ohuteadlikkuse uuringust ilmnes, et vanemad räägivad oma lastega aina vähem veeohutuse teemadest, ometigi on see üks parimaid viise lastele ohtudest hoidumise õpetamiseks.

Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 41 inimest, ligi pooled uppujaist olid alkoholijoobes.

Uuringu viis päästeameti tellimusel läbi Kantar Emor selle aasta 12. augustist 6. septembrini. Küsitleti 1828 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat, et hinnata veeohutuse alases teadlikkuses, käitumises ja hoiakutes toimunud muutusi. Sarnast uuringut on iga kahe aasta tagant läbi viidud alates 2011. aastast. Uuringu tulemusi kasutab päästeamet edasise ennetustöö planeerimisel.