Korruptsioonivastase teo tunnustus jääb tänavu välja andmata

Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti otsustas, et jätab tänavu korruptsioonivastase teo auhinna välja andmata. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti otsustas, et jätab tänavu korruptsioonivastase teo auhinna välja andmata. Väärilist nominenti ühingu liikmed lihtsalt ei leidnud.

Ühing leidis, et aasta jooksul ei olnud ühtegi eraldi algatust, mis oleks vajalikud kriteeriumid täitnud. Ühingu liikmete 2016. aastal ellu kutsutud konkursi eesmärk on tunnustada tegu, isikut või organisatsiooni, mis või kes on oluliselt laiendanud korruptsioonialast arutelu, toonud kaasa uuendusi korruptsiooniennetuses, muutnud organisatsiooni või valdkonna korruptsioonivabamaks.

«Seekordne otsus peegeldab eelkõige, et olulise korruptsiooniennetusliku potentsiaaliga algatused pole täitnud ootusi või on ikka veel ootel,» ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Taavi Saat.

«Näiteks võttis riigikogu sel aastal vastu teavitajate kaitse seaduse, mis võttis Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi kohandamata kujul üle,» jätkas Saat. Ta lausus, et praegune versioon tekitab vihjeandjate ja tööandjate jaoks rohkem segadust kui õigusselgust. «On viimane aeg muuta Eesti riigi suhtumist väärkäitumisest teavitajatesse. Tegu on väärtuslike tunnistajatega, kes on oma tegudega näidanud üles julgust avaliku huvi eest seista. Vihjeandjatele tuleb tagada seaduslik kaitse, mistõttu oleksime seadusandjalt oodanud terviklikku vaadet.»

Ühing nõustub erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Liisa Oviiri hiljutise sõnavõtuga, mille eesmärk oli pöörata tähelepanu erakonnaseaduse muutmise eelnõu taas kordsele takerdumisele. «Ootame justiitsministeeriumilt ning seejärel riigikogult erakonnaseaduse muutmise prioritiseerimist,» tähendas Saat.

Korruptsioonivaba Eesti tunnustab riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni algatust uuendada riigikogu liikme head tava, kus erilist tähelepanu tuleks pöörata kuluhüvitiste teemale, aga ka lobikohtumiste läbipaistvuse suurendamisele.

Eelmisel aastal tunnustas Korruptsioonivaba Eesti riigikantseleid, kelle kokku kutsutud eksperdirühma töö tulemusel sündis mullu kevadel avatud valitsemise teekaart, mille eesmärk oli parandada kaasavat otsustamist ja korrastada koostööviise avalike asjade ajamisel.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on korruptsiooni ennetamine, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine ning rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International esindamine Eestis.

Ühing leidis, et aasta jooksul ei olnud ühtegi eraldiseisvat algatust, mis oleks vajalikud kriteeriumid täitnud. Ühingu liikmete poolt 2016. aastal ellu kutsutud konkursi eesmärk on tunnustada mõnd tegu, isikut või organisatsiooni, mis või kes on oluliselt laiendanud korruptsioonialast arutelu, toonud kaasa uuendusi korruptsiooniennetuses, muutnud organisatsiooni või valdkonna korruptsioonivabamaks. «Seekordne otsus peegeldab eelkõige, et olulise korruptsiooniennetusliku potentsiaaliga algatused pole täitnud ootusi või on ikka veel ootel,» ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Taavi Saat. Ta lisas: «Näiteks võttis riigikogu sel aastal vastu teavitajate kaitse seaduse, mis võttis Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi kohandamata kujul üle.» Saat lausus, et praegune versioon tekitab vihjeandjate ja tööandjate jaoks rohkem segadust kui õigusselgust. «On viimane aeg muuta Eesti riigi suhtumist väärkäitumisest teavitajatesse. Tegu on väärtuslike tunnistajatega, kes on oma tegudega näidanud üles julgust avaliku huvi eest seista. Vihjeandjatele tuleb tagada seaduslik kaitse, mistõttu oleksime seadusandjalt oodanud terviklikku vaadet.» Ühing nõustub lisaks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Liisa Oviiri hiljutise sõnavõtuga, mille eesmärk oli pöörata tähelepanu erakonnaseaduse muutmise eelnõu taas kordsele takerdumisele. «Ootame justiitsministeeriumilt ning seejärel Riigikogult erakonnaseaduse muutmise prioritiseerimist,» tähendas Saat. Samas soovib vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti tunnustada riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni algatust uuendada riigikogu liikme head tava, kus erilist tähelepanu tuleks pöörata kuluhüvitiste teemale, aga ka lobikohtumiste läbipaistvuse suurendamisele. Eelmisel aastal tunnustas Korruptsioonivaba Eesti riigikantseleid, kelle kokku kutsutud eksperdirühma töö tulemusel sündis mullu kevadel avatud valitsemise teekaart, mille eesmärk oli parandada kaasavat otsustamist ja korrastada koostööviise avalike asjade ajamisel. Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on järjepidev korruptsiooni ennetamine, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine ning rahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali esindamine Eestis.