Eesti kuulutas välja varitseva õhuründemoona hanke

FPV droonid on ennast õigustanud Ukraina sõjas. Foto: Valentyn Ogirenko / Reuters / Scanpix

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kuulutas välja seitsmeks aastaks sõlmitava varitseva õhuründemoona raamhanke, et tagada kaitseväele varitseva õhuründemoona lühi- ja pikamaa süsteemide vajadus.

Varitsev õhuründemoon võib olla nii mehitamata õhusõiduki- (UAV) kui ka droonipõhine ning sellel võib olla küljes kaamera objektide tuvastamiseks ööpäevaselt. Selline droon kannab lõhkepead või laskemoona, mida on võimalus kukutada kas sihtmärgile või suunata koos drooni endaga sihtmärki.

RKIKi relvastuse kategooriajuhi Ramil Lipu sõnul on hanke eesmärk raamleping mitme pakkujaga õhuründemoona tervikvõime hankimiseks.

Tervikvõime alla kuuluvad lennuvahendid, sealhulgas eraldi FPV (first person view) ja muud droonid, mida saab kohandada sõjaliseks otstarbeks, sihitus ja signaali pikendamiseks kasutatavad vahendid, maapealsed tugiüksused ning selle juurde kuuluvad vahendid koos koolituste, väljaõppe, elutsükli tagamise ja vajaliku hooldusteenusega.

Sellised lahendused võimaldavad rünnata sihtmärki äärmiselt täpselt ning vähendada ümbritsevale kaasnevat kahju. «Ukraina sõda on näidanud, et varitsev õhuründemoon või ka ründedroonid on väga tõhus vahend vastase peatamiseks ja äärmiselt täpsete löökide andmiseks,» ütles Lipp.

Raamleping sõlmitakse seitsmeks aastaks mitme partneriga, et oleks võimalik osta nii erinevaid tervikvõimeid kui ka üksikvahendeid.