/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/12/05/16526239t1h0079.jpg)
Kolmapäeval saabusid Stockholmist Tallinna Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku (EAÕK) esimese kirikupea Aleksander (Pauluse) säilmed ning need maeti Tallinnas Suur-Kloostri tänaval asuva Issanda muutmise peakiriku hoovi.
Metropoliit Aleksander maeti ümber Eestisse
«See on osa meie ajaloost, meie ajalooline mälu, mille siia tagasi tõime,» lausus EAÕK metropoliit Stefanus.
EAÕK avalike suhete nõunik tõi pressiteates välja, et kirik on tegelnud teise maailmasõja ajal Rootsi Stockholmi emigreerunud ja seal EAÕK järjepidevust kandnud metropoliit Aleksandri säilmete Eestisse toomise küsimusega aastaid ning nüüd sai see teoks tänu metropoliit Aleksandri perekonna ja lähedaste ning Tallinna Issanda muutmise koguduse ülempreester Aleksander (Aivar) Sarapiku järjekindlale tööle.
/nginx/o/2024/12/05/16526242t1h3007.jpg)
Metropoliit Aleksandri auks peetud litaanial Tallinna Siimeoni ja Hanna katedraalis ning muldasängitamisel Tallinna Issanda muutmise peakiriku hoovis osalesid EAÕK metropoliit Stefanus, Pärnu ja Saare piiskop Aleksander ning mitmed EAÕK vaimulikud ja koguduste liikmed.
/nginx/o/2024/12/05/16526246t1hf1f7.jpg)
Aleksander Paulus sündis 15. veebruaril 1872 Pärnumaal Vändra kihelkonnas Orikülas, õppis Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning lõpetas Riia vaimuliku kooli ja vaimuliku seminari 1894 köster-kooliõpetaja kutsega. 1894–1901 teenis ta vanemköstri ja kooliõpetajana Leesi, Kolga-Jaani ja Viljandi kogudustes.
Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangel (Preobraženski) pühitses Aleksander Pauluse diakoniks 26. augustil 1901 ja preestriks 29. augustil 1901 Riia püha Johannese kirikus. Seejärel teenis Aleksander Paulus preestrina Kõrgessaare, Karksi-Nuia, Laiuse, Pärnu ja Surju kogudusi aastatel 1901–1920.
Pihkva ülempiiskop Euseebi (Grozdov) ning Soome ja Viiburi peapiiskop Serafim (Lukjanov) pühitsesid 5. detsembril 1920 Aleksandri Tallinna püha Neeva Aleksandri katedraalis piiskopiseisusse. Ülemkarjane Aleksander teenis aastatel 1920–1923 Tallinna ja kogu Eesti ülempiiskopina ning pärast EAÕK asutamist 1923–1944 Tallinna ja kogu Eesti metropoliidina. Paguluses juhtis ta kirikut alates 1944. aastast kuni oma surmani 18. oktoobril 1953.