:format(webp)/nginx/o/2024/12/05/16526340t1h79b2.jpg)
Harju maakohus tunnistas kevadel tuntud Kremli-meelse aktivisti Allan Hantsomi süüdi selles, et ta organiseeris Vene sõjaväeluure GRU ülesandel ja juhendamisel mullu detsembris toimunud rünnaku, mille käigus kahjustati siseministri ja ajakirjaniku autot.
Eelmisel aastal alustatud kriminaalasjas tuvastas kaitsepolitseiamet riigiprokuratuuri juhtimisel 11 inimest, kes olid seotud siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkumisega ning mälestusmärkide rüüstamisega. Neist üheksa olid seotud autode lõhkumise ja kaks mälestusmärkide rüvetamisega.
Siseminister Lauri Läänemetsa ja venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi autode lõhkumisega oli süüdistuse järgi seotud vähemalt üheksa inimest, neist seitse tunnistas kohus süüdi. Kaks inimest on Venemaal, nad on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Kohtus leidis tõendamist, et Hantsom lõi suhte Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi peavalitsuse ehk GRU huvides ja ülesandel tegutsevate inimestega ning plaanis ja valmistas 2023. aasta oktoobrist Eestis ette varavastaseid rünnakuid.
Siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkumise organiseerimiseks pöördus Allan Hantsom Andrei Kolomaineni poole. Kolomainen kaasas inimese, kes leidis rünnakute organiseerimise ahelas järgmise, kes omakorda kaasas ahelasse kaks inimest veel, kes leidsid rünnaku toimepanija.
/nginx/o/2015/04/30/4014311t1hb4a3.jpg)
Hantsomi, Kolomaineni ja Roman Lantsovi tunnistas kohus süüdi Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises. Neli inimest tunnistas kohus süüdi varavastastes kuritegudes.
Riigiprokuröri Triinu Olev-Aasa sõnul oli rünnakute organiseerimise ja täideviimise ahel pikk ning kõik selles osalenud ei teadnud, mis on kuriteo tegelik eesmärk.
«Riigivastastes kuritegudes esitas prokuratuur süüdistuse neile, kes teadsid kuriteo eesmärki ja selle tegelikku tellijat. Teistele rünnakutesse kaasatud inimestele esitati autode registreerimisnumbrid, margid ja aadressid ning neile lubati autode lõhkumise eest raha. Tõendite kohaselt ei teadnud nad, kelle autodega tegemist oli,» ütles Triinu Olev-Aas.
Kohus mõistis Allan Hantsomi kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi. Andrei Kolomainen sai karistuseks nelja-aastase vangistuse, millest ta pidi šokivangistusena kohe ära kandma viis kuud, ülejäänud vangistuse mõistis kohus talle tingimisi.
Ülejäänud autode lõhkumisega seotud isikud mõisteti süüdi varavastaste kuritegude katses, mille eest näeb seadus ette leebemad karistused, kui riigivastaste tegude eest. Siiski olid nende karistused olid tavapärasest karmimad. Osa süüdimõistetutest sai šokivangistuse, kas mõistis kohus neile pikad katseajad ning osadele ka käitumiskontrolli, mis tähendab, et nad ei tohi ilma kriminaalhooldaja loata Eestist lahkuda, peavad andma aru oma elu- ja töökohast ning ei tohi alkoholi tarbida.
GRU lubas autode lõhkumise eest maksta üle 10 000 euro, mis pidi jagunema kõigi ettevõtmises osalenute vahel. Tasu kuritegude eest Venemaalt Eestisse ei jõudnud.
Käimasolevas kriminaalmenetluses kogutud tõendid viitavad, et Hantsom planeeris ja valmistas rünnakuid ette GRU juhtimisel, huvides ning ülesandel tegutsevate Ilja Botšarovi ja Alik Hutšbaroviga. Hutšbarov mõisteti Eesti Vabariigi vastases kuriteos süüdi ka 2016. aastal. Kuna Botšarov ja Hutšbarov on Venemaal, on nad kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Kogutud tõendid viitavad, et Hutšbarov kavandas ja valmistas ette rünnakuid ka Eesti Vabariigis asuvate mälestusmärkide ja muu vara vastu ning kaasas oma tegevusse teisi inimesi.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/05/16526339t1he98d.jpg)
«Kui kumbki kahtlustatav satub mõnda Eestile sarnaste väärtustega riiki, on sel riigil õigus nad kinni pidada ja anda õigusemõistmiseks Eestile välja,» ütles Olev-Aas.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/05/16526337t1h298c.jpg)
Menetluse käigus tuvastati ka inimesed, kes rikkusid eelmise aasta mais Sinimägede mälestusväljakul olevaid mälestisi ning selle aasta jaanuaris teise maailmasõja Sinimägede lahingu mälestusmärke ning Alfons Rebase mälestustahvlit Mustlas. Sinimägede ja Viljandis asuvad memoriaalid kallati värviga üle, neile joonistati musta värviga haakrist, see tõmmati siis punase värviga maha ning kallati punase värviga üle. Ühe inimese tunnistas kohus süüdi vägivallata tegevuses Eesti Vabariigi vastu ja teise surnu mälestuse teotamises.
Kaitsepolitsei peadirektori Margo Pallosoni sõnul on Sinimägedes toimunud teise maailmasõja lahingud Venemaa Föderatsioonile valulik meenutus ning seetõttu on sealsed mälestusmärgid neile ka üheks kättemaksu objektiks. Venemaa kasutab probleemidega inimesi ja jätab nad hiljem hooleta. Tasu tellitud kuritegude eest tegijad kätte ei saa, enamasti jääb see korrumpeerunud vahemeeste taskusse.
«Kaitsepolitsei tegeleb iga päev mitte-sõjaliste rünnakute ennetamise ja tõkestamisega, et sõjalised ohud ei järgneks. Kurjategijad tabatakse ning nad võetakse vastutusele,» lisas Palloson.
Kaitsepolitsei palub taolistest tööpakkumistest või ka sabotaažiplaanidest teavitada politseid või kaitsepolitseid.
Allan Hantsom (46) on sattunud korduvalt kaitsepolitsei aastaraamatute veergudele. Kaitsepolitsei avaldas aastaid 2021–2022 käsitlevas aastaraamatus peatüki teemal, kuidas Kreml kasutab paremäärmuslasi oma huvides.
«2021. aasta veebruarikuus võis Tallinna vanalinnas koos Surematu Polguga näha venekeelseid Eestist pärit skinhead’e, kes osalesid opositsionäär Aleksei Navalnõid laimaval meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees. Seejuures suunab sellist Surematu Polgu aktivistide tegevust Allan Hantsom, kes on varem süüdi mõistetud paremäärmuslike barkašovlastega seotud rahvus- ja rassivaenu õhutamise eest ja tegutseb nüüd Venemaa propagandakanalite huvides,» kirjutas kaitsepolitsei.
Kaitsepolitsei lisas, et erinevate äärmuste ärakasutamine on kooskõlas Vene sõjalise doktriiniga: rakendada konfliktides sõjalisi, poliitilisi, majanduslikke, informatsioonilisi ja teisi mittesõjalisi meetodeid, kasutades ära elanikkonna protestipotentsiaali.
Esimest korda sattus Hantsom kaitsepolitsei aastaraamatu veergudele 2002. aastat käsitlevas väljaandes, kus kirjutati Vene äärmuslase Aleksandr Barkašovi loodud organisatsioonist Vene Rahvusliku Ühtsus (VRÜ).
Kaitsepolitsei kirjutas, et raskeks kui mitte hävitavaks löögiks VRÜ-le sai organisatsiooni Eestis tegutsevate juhtfiguuride vastu 2001. aastal algatatud ja süüdimõistva kohtulahendi saanud kriminaalasi. Aprillis 2002 mõisteti kolm kohtualust (Allan Hantsom, Sergei Vassetškin, Sergei Seleznjov) süüdi kuriteos paragrahvi järgi, mis käsitleb rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamist.
«Eeluurimisel oli tuvastatud ja dokumentaalselt tõendatud, et VRÜ aktivistid levitasid rahvuslikku ja rassilist vihkamist sisaldavat infobülletääni «Kolovrat». Tallinna linnakohus sundlõpetas 09.12.2002 siseministri taotlusel VRÜ liikmeid koondanud MTÜ Kolovrat, kuivõrd selle tegevus oli vastuolus seaduse ning heade kommetega. Just MTÜ Kolovrat nime all trükkis VRÜ rahvuslikku ning poliitilist vaenu õhutavat infobülletääni «Kolovrat»,» kirjutas kaitsepolitsei 20 aastat tagasi.
Hantsom on korraldanud Eestis Kremli propagandat toetavaid aktsioone koos Sergei Tšaulini ja Aleksandr Esakoviga, keda kumbagi julgeoleku huvides üle piiri Venemaalt Eestisse ei lubata. Esakovi toimetasid politseinikud kaitsepolitsei ettepanekul piirile mais 2022, Tšaulini Eesti elamisluba tühistati mullu veebruaris.
Näiteks 2016. aasta septembris korraldas Allan Hantsom Tallinnas NATO vastu suunatud «Rahu marsi», kus lõid kaasa ka Esakov ja Tšaulin.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/10/5814573t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)