Reitingud: Isamaa edu Reformierakonna ees on vähenenud

Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Foto: Dmitri Kotjuh

Erakondade reitingutabeli liidri Isamaa edu teisel kohal oleva Reformierakonna ees on veidi vähenenud.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,6 protsenti, Reformierakonda 19,8 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 14,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Isamaa toetus vähenes viimase nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning on neli protsendipunkti madalam kui kuu aega tagasi. Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ning viimase kahe nädalaga 2,4 protsendipunkti võrra. Teiste erakondade toetusprotsendid ei ole viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 14 protsendiga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 12,7 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, keda toetab 4,1 protsenti vastanutest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 38,1 protsenti ning opositsioonierakondi 53,3 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et Isamaa ja Reformierakonna toetuste vahe on kahanenud 6,8 protsendipunktile ja nii lähedal pole need kaks erakonda üksteisele alates eelmisest sügisest olnud.

«Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on võrdsel toetuse tasemel. Mõned nädalad on püsinud kerge vahe viiendal kohal oleva EKREga, kelle toetus on stabiilselt 12 ja 13 protsendi vahel. Ülejäänud erakonnad püsivad järjepidevalt valimiskünnise all ning praegu ei ole märke, et mõni neist valimiskünnise kohale oleks liikumas,» ütles Mölder.

Tema sõnul on ettevalmistused järgmise sügise kohalikeks valimisteks juba alanud ning need valimised on järgmiste riigikogu valimiste peaproov. Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 32 kohta, Reformierakond 23 kohta, Keskerakond ja sotsid 16 kohta ning EKRE 14 kohta.

«Kuigi enne järgmisi riigikogu valimisi muutub selles võimalikus kohtade jaotuses veel kindlasti palju, näitab praegune kohtade jaotus, et Eesti parteisüsteem koosneb kahest suurest ning kolmest väiksemast erakonnast,» ütles Mölder ja lisas, et sellises konfiguratsioonis oleks koalitsioonivariante väga palju ning ka süsteem oleks potentsiaalselt palju demokraatlikum, kui ta on praegu.