President Karis kiitis eriarsti visiiditasu tõstmise heaks

Eriarsti visiiditasu. Foto: Tairo Lutter

President Alar Karis kiitis teisipäeval heaks mitu sotsiaalvaldkonda puudutavat seadust, nende seas ka eriarsti visiiditasu tõstmise seniselt viielt eurolt järgmise aasta aprillist 20 eurole ja ööpäevaringsel hooldusel olevate üksi elavate pensionäride toetuseta jätmise.

Alates järgmise aasta 1. jaanuarist suureneb ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär 2,5 eurolt 3,5 eurole. Haigla voodipäevatasu tõuseb järgmise aasta 1. aprillist 2,5 eurolt 5 eurole ja eriarstiabi visiiditasu viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele, kelleks on näiteks pensionärid, lapsed, töötud jt. Kui aga patsient ei tule kohale või ütleb teenuse üles vähem kui 24 tundi enne, võib küsida kahekordset visiiditasu.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes on ööpäevaringsel hooldusel, ööpäevaringsel erihooldusel või kogukonnas elamise teenusel. Üksi elava pensionäri toetust makstakse edaspidi vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega muutub ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks ning viiakse selle korraldamine ja rahastamine sotsiaalkindlustuseameti alt tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadusega paraneb psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavus kohalikul tasandil. Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi proportsionaalselt elanike arvuga. See võimaldab väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid.

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega vähendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist vanemahüvitise ülempiiri, mis on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.

Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri arvutamine sarnane vanemahüvitise arvutamisele – üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.

Ühtlasi lubatakse seadusega tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates järgmisest aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale. Tulumaksuseadust täiendatakse selliselt, et tulumaksuga on maksustatavad nii tööandja ja tervisekassa makstavad haigushüvitised kui ka FIE arvestuslikud hüvitised.

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus tagab kaitsetööstusele Eestis konkurentsivõimelise keskkonna. Muudatused annavad Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatele võimaluse Eesti kaitsetööstusesse panustada.

Seadusega võimaldatakse relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva. Samuti muutub ökonoomsemaks taustakontrolli tegemine relvade ja moona tootmisega tegelevate ettevõtete töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele, kes puutuvad kokku relvade ja moona või nendega seotud teabega. Lisaks dekriminaliseeritakse ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade loovutamine politsei- ja piirivalveametile.