Euroopas läheb aastas raisku umbes 20% kogu toodetud toidust

Foto: Rimi Eesti Food AS

Eesti statistika näitab, et raiskamine kasvab – ühe inimese kohta läheb igal aastal prügikasti keskmiselt 61 kilo toitu, millest ligi 42% saaks tegelikult vältida. Seejuures viskab üks pere aastas ära 149 kilo toitu, millest 63 kilo oleks saanud ära kasutada.

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats rõhutab probleemi ulatust ja selgitab, kuidas inimesed saavad muuta oma igapäevast käitumist, et toidujäätmeid vähendada.

"Eestis näeme kahjuks selgelt, et toidu raiskamine suureneb – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on perede toidujäätmete hulk kasvanud 33%. Meie igapäevane tarbimine vajab muutust, et vältida toidu äraviskamist. See ei ole oluline mitte ainult raha, vaid ka keskkonna pärast – toidujäätmed on üks peamisi kasvuhoonegaasi heitmete põhjustajaid. Iga väike samm aitab kaasa suurele muutusele, olgu selleks söögikordade planeerimine, õigete toidukoguste ostmine või toidujääkide nutikas kasutamine."

Pürgikasti rändavad Eestis peamiselt aed- ja juurviljad (32%), valmistoidu jäägid (23%) ning puuviljad ja marjad (18%). „Keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu, suuremate perede puhul ulatub see summa koguni 504 euroni. Praeguses majanduslikus olukorras, kus paljudele inimestele on iga euro oluline, on see märkimisväärne kulu,“ selgitab Bats.

Rimi teeb juba aastaid koostööd Toidupangaga, kellele annetab enne riknemist paljud toiduained, mis muidu kauplusest hoopis prügimäele jõuaksid.

Kuidas pered saavad toiduraiskamist vähendada?

Katrin Bats jagab praktilisi soovitusi, kuidas vähendada toidujäätmeid kodumajapidamistes:

• Planeerige söögikorrad ja tehke ostunimekiri – Planeerige nädala söögikorrad ette ja koostage ostunimekiri, et vältida impulssoste ja liigse toidu soetamist.
• Jälgige aegumiskuupäevi – Mõistke erinevust „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistuste vahel, et vältida korraliku toidu äraviskamist.
• Säilitage toitu õigesti – Säilitage toiduained viisil, mis pikendab nende eluiga. Näiteks hoidke kergesti riknevat toitu külmikus ja kuivaineid õhukindlates anumates.Samuti pange külmkapis käeulatusse toiduained, mis varem soetatud, et need enne ära kasutada.
• Kasutage toidujääke – Olge loovad toidujääkide kasutamisel, näiteks valmistage neist suppi või smuutit.
• Serveerige väiksemaid portse – Vähendage taldrikujäätmeid, pakkudes pereliikmetele sobiva suurusega portse.

Toidujäätmed on suur mure kogu maailmas. Euroopas läheb aastas raisku ligi 88 miljonit tonni toitu, mis on umbes 20% kogu toodetud toidust. Toidukao majanduslik kulu on hinnanguliselt 143 miljardit eurot aastas. Eesti teeb koos teiste Euroopa Liidu riikidega kaasa toidujäätmete vähendamise algatustes, mis on osa Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest. Riikide ühine eesmärk on vähendada toidujäätmeid 2030. aastaks 50% võrra.

"Kutsume kõiki mõtlema kriitiliselt oma tarbimisharjumuste üle ja leidma viise, kuidas toiduraiskamist vähendada. Meil kõigil on võimalus aidata vähendada toidukadu, aidata seeläbi säästa loodust ning muuta meie ühiskond jätkusuutlikumaks," sõnab Katrin Bats lõpetuseks.

*Teates on kasutatud SEI ja Rimi uuringu andmeid