Tööle ja kooli jala, ratta- või ratastooliga

Foto: Patrik Tamm

20 miljoni euro eest aidatakse kohalikel omavalitsustel arendada säästva transpordi võimalusi elanikele. Taasterahastust on lisatud kergliiklusteede rajamiseks 5 miljonit eurot. Kuidas on lood meie vallas?

Kohalikesse kergliiklusteedesse on käimasoleval eelarveperioodil kavas investeerida kokku 25 miljonit eurot, millest 5 miljonit tuleb taasterahastust. Tervikliku visiooniga on kergliiklusteedele lähenenud näiteks Haapsalu linn, kus järk-järgult on teid rajatud kindla visiooni alusel. Täna saab linnale teha tiiru peale seda nii jala, rattaga või ratastooliga. Osa teelõike on saanud tuge taastekava rahastust.

Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on Haapsalu piisavalt väike linn, et kergliiklusteede võrgustikuga ühendada inimeste elurajoon, töökohad ja koolid ning autoga sõitmist vähendada. Samas on Haapsalus neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus, mille kliendid saavad linnas mugavalt ratastooliga liikuma.

Haapsalu elanik ja rehabilitatsioonikeskuse töötaja Veiko Võrklaev, kes alates 19. eluaastast kasutab liikumiseks ratastooli, on sõna otseses mõttes kõik kodulinna tänavad läbi testinud ja andnud nõu kohalikule omavalitsusele, milline lõik toimib ja mis vajaks muutmist. Eriti oluline on tema sõnul näha ehituse tellimisel tervikut ning kergliiklusteid rajades mõelda läbi, et sinna oleks ka võimalik peale ja maha sõita nagu seda on Haapsalus tehtud. Lisaks on tal põlise Haapsalu poisina hea meel, et tänaseks on kergliiklejate jaoks korda tehtud rannapromenaad ning tal on võimalik liikuda kodust tööle ratastooliga, vaid suure lumega võib vaja minna autot.