«Oleme avatud ühisprojektide käivitamisele Rootsiga nii transpordisektoris kui ka elamute rekonstrueerimises. Ministeerium pöörab praegu olulist tähelepanu mereinfrastruktuuri turvalisusele. Seetõttu on välispartnerite abi nendes valdkondades igati vajalik ja kasulik,» sõnas Kuleba.
Carlson tõstis omakorda esile Rootsi pühendumust Ukraina raudteede toetamisele ning valmisolekut anda oma panus lennuliikluse taastamisse niipea, kui julgeolekuolukord riigis seda lubab.
Ministeerium teatas, et kohtumisel arutati praktilisi koostöösamme, mis hõlbustavad kahepoolsete projektide kiiret käivitamist.
Nagu varem teatatud, kavatseb Rootsi valitsus ellu viia mitmeaastase tsiviilsektori toetusprogrammi, mille eeskujuks on praegu kaitsetööstuse koostöö algatus.
Uudisteagentuur UNIAN kirjutas novembri lõpus, et Ukraina ja Rootsi peavad läbirääkimisi Rootsi hävitajate Saab JAS-39 Gripen tarnimiseks Kiievile. Presidendikantselei aseülem Ihor Žovkva rääkis sellest juba juulis. Septembri lõpus ütles kaitseminister Rustem Umerov, et läbirääkimised jätkuvad.
Samas ootab Ukraina endiselt kaht kaugradarluurelennukit Saab 340, mille üleandmisest teatas Rootsi juba mais. Lennundusasjatundja Anatoli Hraptšinski usub, et hilinemine on seletatav vajadusega valmistada ette sobiv taristu ja koolitada välja lennuki tehniline personal.