/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/25/16444789t1hcd9f.jpg)
Hiljuti valmis 2025.–2030. aasta antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegia, mille eesmärk on ennetada ravimiresistentsuse levikut inimestel, loomadel ja keskkonnas.
Uus strateegia ühendab inimeste, loomade ja keskkonna tervise
Strateegia keskendub vastutustundlikule ravimite kasutamisele ja käsitleb inimeste, loomade ja keskkonna tervist ühe tervikuna.
«Antimikroobse resistentsuse kontrollimine on tervishoiu üks suuremaid väljakutseid maailmas. Uue strateegia abil saame vähendada resistentsuse tekkimise ohtu ning tagada tulevastele põlvkondadele tõhusad ravivõimalused,» ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik.
Ta lisas, et strateegiaga pandi paika ühised eesmärgid ja tegevused, millesse panustada. «Näiteks vaatame üle ja uuendame antimikroobsete ravimite juhised, et vähendada nende määramist valedel põhjustel. Loome selged juhised andmete kogumiseks, et saada ülevaade ravipraktikatest, mis võimaldab sihitumalt uusi sekkumisi planeerida,» märkis ta.
Eestis on resistentsuse kasvu peamisteks põhjusteks laia toimespektriga antibiootikumide liigne kasutamine nii inimeste kui ka loomade ravis. Probleemi süvendavad keskkonda jõudvad ravimijäägid, mida reoveepuhastid ei suuda tõhusalt eemaldada.
Kanarbik toonitas, et strateegia on oluline resistentsuse ohu vähendamiseks. «Kuigi antibiootikumide tarbimine Eestis on madalam kui Euroopas keskmiselt, teeb muret laia toimespektriga antibiootikumide liigne kasutamine. Strateegia eesmärk on suurendada teadlikkust, tõhustada nakkuste ennetust ja piirata resistentsete mikroobide levikut, et säilitada modernse meditsiini võimekus nii praegu kui ka tulevikus,» märkis Kanarbik.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialisti Piret Aasmäe sõnul on veterinaarias ja põllumajanduses suurimaks murekohaks antimikroobse resistentsuse ehk AMRi ohjamisel majanduslikud huvid.
«Laiatoimelisi antibiootikume eelistatakse sageli nende lühikese keeluperioodi tõttu, sest haigete loomade ravimisel ei tohi nende toodangut, nagu piim või liha, teatud aja jooksul turustada,» selgitas ta ja lisas, et see kõik suurendab resistentsuse tekke ohtu, sest loomse toidu kaudu levivad resistentsed mikroobid edasi inimestele.
Kliimaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Margus Korsjukovi sõnul ei suuda juba praegu Eesti olmereoveepuhastid antibiootikumi jääke reoveest piisavalt eemaldada, mistõttu jõuavad need veekogudesse ja soodustavad resistentsete bakterite levikut, mis omakorda võivad jõuda toiduahela kaudu inimesteni.
«Lisaks süvendavad probleemi kliimamuutused, sest muutused temperatuuri ja sademete režiimis kiirendavad resistentsete mikroobide kasvu ja levikut,» selgitas ta. See kõik suurendab riski, et meil lõpuks pole haiguste ravimiseks toimivaid preparaate.
AMRi levik on globaalne probleem, millel on tõsised tagajärjed nii tervisele, keskkonnale kui ka majandusele. Selle ohu vähendamine nõuab kõigi valdkondade koostööd ja kiiret sekkumist.
Strateegia eesmärk on teadlikkuse tõstmine, infektsioonide ennetamise tõhustamine, ravimite vastutustundlik kasutamine, resistentsete mikroobide leviku piiramine keskkonnas ning teadusuuringute ja valdkondade ülese koostöö edendamine.
Strateegia töötati välja 17 organisatsiooni koostöös, kaasates inimtervise, loomatervise ja keskkonnakaitse eksperte ning lähtudes globaalsest AMRi ohjamise kavast ja ühe-tervise- põhimõttest.
Antimikroobne resistentsus (AMR) on kasvav probleem, mis tähendab, et bakterid ja teised mikroorganismid muutuvad ravimite suhtes vastupidavaks. See raskendab haiguste ravi, pikendab nende kulgu ja muudab need raskemaks.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel sureb Euroopa Majanduspiirkonnas igal aastal üle 35 000 inimese antibiootikumiresistentsete infektsioonide tõttu. Nende infektsioonide koormus tervishoiule on võrreldav gripi, tuberkuloosi ja HIVi/AIDSi kogumõjuga.