Valitsus kutsub kuni 250 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas

Pilt on illustratiivne. Lisaõppekogunemine Okas. Foto: ROBERT MARKUS LIIV

Valitsus otsustas täna kutsuda kuni 250 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 24-2. Reservväelased osalevad Eesti diviisi poolt juhitud õppusel Pikne.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse 3.–15. detsembrini toimuvale paindlikule lisaõppekogunemisele 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja diviisi lühimaa õhutõrjepatarei koosseisu arvatud reservväelased.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased osalevad paindlikul viisil korraldatud lisaõppekogunemisel, mis tähendab, et pioneeripataljoni reservväelastel võimaldatakse õppuse plaani alusel siirduda ülesannete täitmise järel kodudesse, kuid neil tuleb olla valmiduses ja välja kutsumise korral ilmuda etteantud aja jooksul oma teenistuskohta.

Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased osalevad lisaõppekogunemisel Okas 24-2 perioodil 3.–8. detsember.

Reservväelased, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kutses märgitud kogunemiskohta.

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail].

Lisaõppekogunemise Okas 24-2 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist vabariigi valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Lisaks harjutavad nii 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni kui diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased, ajateenijad ja tegevväelased lahinguvalmiduse saavutamist üksuse lahinguvalmiduse kava järgi ning esmase lahingülesande täitmist.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Tegemist on teise lisaõppekogunemisega sel aastal. Eelmine lisaõppekogunemine toimus selle aasta oktoobrikuus.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Peale selle kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.